FIE kui tööandja

1. Ettevõtja kohustused tööandjana

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) võib olla tööandjaks teisele füüsilisele isikule. Sellisel juhul ei ole töötajale tehtavatelt väljamaksetelt maksuarvestuses ega deklareerimisel vahet juriidilisest isikust tööandjaga.

Sarnaselt juriidilisest isikust tööandjale, võib FIE oma töötajale maksta isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist, töölähetuse kulude hüvitisi ja anda erisoodustusi.

FIE tööandjana peab:

    * töötajale tehtavatelt väljamaksetelt kinni pidama tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensionimakse (kui töötaja on liitnud pensioni II sambaga; 2010. aastal - juhul kui töötaja on esitanud avalduse kogumispensioni maksete jätkamisest 1. jaanuarist 2010), arvestama ja maksma sotsiaalmaksu ning tööandja töötuskindlustusmakset; arvutama ja maksma tulu- ja sotsiaalmaksu töötajale tehtud erisoodustuselt.

Erisoodustuse maksumuse, sellelt makstud tulu- ja sotsiaalmaksu võib ettevõtluse kuludesse kanda peale maksukohustuse täitmist;    * esitama väljamaksete või erisoodustuse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni vorm TSD (koos lisaga 1, 2, 4)    * kandma tulu- ja sotsiaalmaksu, ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmakse hiljemalt eelmises punktis nimetatud tähtajaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole;    * esitama kalendriaastale järgneva aasta 10. aprilliks deklaratsiooni vormi INF 14 juhul, kui FIE maksis kalendriaastas töötajale hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest tööülesannete täitmisel;    * andma töötajale viimase nõudmisel hiljemalt kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks tõendi (vorm TSM) tehtud väljamaksete, kinnipidamiste ning arvestatud sotsiaalmaksu kohta. Kui isik lahkub töölt kalendriaasta jooksul, siis antakse tõend koos lõpparvega..

Näide :

2010. aasta jaanuarikuu eest maksis FIE oma töötajale (kes oli liitunud kogumispensioni süsteemiga) töötasu 9000 krooni ja maksis, arvestust pidamata, töötajale sõiduauto kasutamise eest 1600 krooni . Üle maksuvaba piirnormi makstud hüvitise summa – 600 krooni – on erisoodustus. Töötaja ei esitanud kirjalikku avaldust maksuvaba tulu arvestamiseks.

Nimetatud juhul toimub maksuarvestuse käik alljärgnevalt:

   1. Töötasult on tööandja kohustatud kinni pidama töötuskindlustusmakse 252 krooni (9000x2,8%).

   2. Kuna töötaja on kohustatud isik ja on esitanud 2009. aasta lõpus kohustusliku kogumispensioni sissemaksete taastamise avalduse, siis peab kinni pidama ka kogumispensioni makse 180 krooni (9000x2%).   3. Töötasult peetakse kinni tulumaks (enne tulumaksu arvutamist arvatakse töötasust maha kinnipeetud töötuskindlusmakse ja kogumispensioni makse): 1799krooni [(9000-252-180) x 21%].   4. Töötasult maksab tööandja sotsiaalmaksu 2970 krooni (9000x33%).   5. Erisoodustuselt (600 krooni) tasutakse tulumaksu 159 krooni (600x21/79) ja sotsiaalmaksu 250 krooni [(600+159) x 33%].   6. Tööandjana maksab FIE oma töötaja töötasult töötuskindlustusmakset 126 krooni (9000 x 1,4%).

FIE peab maksma sotsiaalmaksu ja kinni pidama tulumaksu järgmistelt väljamaksetelt:

    * töötajatele rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt;

    * füüsilisele isikule makstud tasudelt töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuse eest, kui tasu saaja ei ole kantud äriregistrisse FIE-na.

Seega tulumaksu ei peeta kinni äriregistrisse kantud teisele FIE-le tehtud väljamakselt, kui väljamakse on saaja ettevõtlustuluks või on seotud vara soetamisega teiselt isikult. Kui väljamakse saajaks on FIE, siis peab ta ise oma tulude ja kulude arvestust ja maksab maksud ise.

Tehtud väljamaksete kohta annab FIE töövõtjale viimase nõudmisel tõendi (vorm TSM). Tõend antakse kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks või koos lõpparvega, kui isik lahkus töölt maksustamisperioodi jooksul. Tõendi TSM koopiat maksuhaldurile ei edastata.

Tõendil näidatakse töövõtjale maksustamisperioodil tehtud tulumaksuga maksustatavad väljamaksed, nendelt kinnipeetud tulumaks, elatis, ametiühingute registrisse kantud ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksud, kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksed, sotsiaalmaksuga maksustatavad väljamaksed ning arvestatud sotsiaalmaks.

2. Tulumaksu kinnipidamisel tehtavad mahaarvamised

Kinnipeetava tulumaksu arvestamisel võib füüsilisele isikule makstud palgalt ja muudelt tasudelt igas kalendrikuus maha arvata 1/12 maksuvaba tulu aastasummast:

2010. aastal on maksuvaba tulu 27 000 krooni aastas ehk 2250 krooni kuus.

Konkreetse maksustamisperioodi kohta kehtestatud maksuvaba tulu aastasumma arvatakse maha sama maksustamisperioodi tulust ning maksuvaba tulu miinimum ei oma ettepoole ulatuvat mõju.

Näiteks:

Kui töötaja saab viimase palga 2010. aasta juulis ja teab, et aasta lõpuni ta rohkem töötasu ei saa, siis tööandja ei tohi ülejäänud kuude eest (august kuni detsember) maksuvaba tulu ette arvestada.

Kuna väljamakse saaja võib saada tulu mitmest allikast, võib ülalnimetatud mahaarvamise teha üksnes isiku enda poolt valitud väljamakse tegija, kellele on isik esitanud kirjaliku avalduse. Enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist tuleb väljamaksetelt maha arvata kinnipeetud töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse (kui töötaja on kohustatud isik, 2010 aasta jooksul tingimustel, et töötaja on esitanud avalduse maksete 2010. aasta 1. jaanuarist jätkamise kohta).

Samuti võib kinnipeetava tulumaksu arvutamisel maha arvata elatise, kui elatise maksmise aluseks on kohtuotsus, kohtumäärus või notariaalselt kinnitatud kokkulepe. Selliselt makstud elatis loetakse saaja tuluks, millelt peetakse tulumaks kinni.

3. Sotsiaalmaksu arvestamine

Sotsiaalmaksuga maksustatakse kõik rahalised väljamaksed, mis tulenevad töö- või teenistussuhtest.

Alates 1999. aasta algusest peetakse sotsiaalmaksu osas personaalset arvestust iga kindlustatava kohta ning tulevikus väljamakstava pensioni kindlustusosaku suurus sõltub isiku eest tasutud sotsiaalmaksu summast. Sotsiaalmaksu maksmise kohustus on tööandjal ning seda kohustust ei jaotata tööandja ja töötaja vahel.

Üldjuhul arvestatakse sotsiaalmaks töötajale rahas makstud tasult, kuid mitte vähem kui eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt (edaspidi kuumäär) iga töölepingulise töötaja kohta iga tasu väljamaksmise kuu eest. Kohustus kehtib üksnes töölepinguliste töötajate kohta, s.t töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu korral seda kohustust ei ole.

2010. aastaks on riigieelarvega kehtestatud sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 4350 krooni, seega on sotsiaalmaksu minimaalne kohustus töötaja kohta 1436 krooni kuus (4350 x 33%).

Riigieelarvega kehtestatud kuumääraga ei pea arvestama ja sotsiaalmaks makstakse tegelikult makstud tasudelt, kui:

• töötaja on riikliku pensioni saaja või• töötaja on 7–17-aastane;• töötaja kasvatab vanema või eestkostjana alla kolmeaastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last;• ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud töötaja (õppurid).

Kui tööleping on antud kuul peatunud, näiteks puhkuse (v.a palgata puhkus) või haiguse tõttu, või kui töötaja on tööle asunud või töölt lahkunud, makstakse sotsiaalmaksu tegelikult makstud tasudelt, kuid mitte vähem, kui kuumääralt proportsionaalselt tegelikult töötatud päevade arvuga.

3.1 Sotsiaalmaksu ei maksta ja tulumaksu ei peeta kinni:

1) hüvitistelt, mida makstakse töölähetuse kulude katteks ja seadusega ettenähtud päevarahadelt (FIE saab lähetusse saata ainult oma töötajat, mitte aga iseennast);

2) hüvitistelt, mida makstakse isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise eest;3) tööandja kulutustelt töötaja töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks;4) töötajale tööõnnetuse või kutsehaigusega seoses makstavatelt hüvitistelt, mis ei ületa 1000 krooni kuus (12 000 krooni aastas).

Kui punktides 1 ja 2 nimetatud hüvitised ja päevarahad ületavad Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäärasid, siis maksustatakse need tulu- ja sotsiaalmaksuga nagu erisoodustus.

Punktis 4 nimetatud hüvitiselt enne tulumaksu arvestamist täiendava maksuvaba tulu 1000 krooni mahaarvamise aluseks on töötaja kirjalik avaldus. Kui hüvitis ületab 1000 krooni kuus, siis määra ületav osa maksustatakse tulumaksuga, kuid mitte sotsiaalmaksuga.

 

4. Erisoodustus

Erisoodustus on igasugune kaup, teenus või muu rahaliselt hinnatav soodustus, mida ettevõtja annab oma töötajale.

Erisoodustuseks võib olla näiteks tasuta või soodushinnaga toitlustamine, sõiduvahendi või muu vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine, eluasemekulude täielik või osaline katmine, kulutused töötaja puhkuseks või meelelahutuseks, jne.

Siin ei oma tähtsust, kas erisoodustuse saaja (töötaja) on soodustuse saamisel veel FIE-ga töösuhetes või mitte – oluline on, et soodustust antakse seoses sellega, et isik oli/on töötaja tulumaksuseaduse tähenduses.

Erisoodustuse andmisel loetakse töötajaks ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut. Erisoodustuseks loetakse ka need soodustused, mida antakse töötaja abikaasale, vanemale või lapsele.

Erisoodustus on sisuliselt saaja tulu, kuid maksutehniliselt on erisoodustuste maksustamine tehtud soodustuse andja (tööandja) kohustuseks ja erisoodustus ei kuulu isikustamisele. See tähendab, et erinevalt palgast ei suurenda erisoodustus töötaja puhkuse- ega haigushüvitist, samuti pensioni, kuigi sellelt makstakse sotsiaalmaksu.

Erisoodustuse maksustamisperiood on kalendrikuu ja sotsiaalmaksu makstakse erisoodustuse kui ka sellelt arvestatud tulumaksu summalt kokku vastaval maksustamisperioodil kehtiva maksumääraga.

Erisoodustused, nendelt arvestatud tulumaks ja sotsiaalmaks kajastatakse deklaratsiooni vormi TSD lisal 4.

Kuna erisoodustust saab anda tööandja töötajale, siis ettevõtja ei saa teha iseendale erisoodustusi. Ettevõtja enda tarbeks tehtud kulutusi loetakse ettevõtlusega mitteseotuks ja neid tuludest maha arvata ei saa. Ettevõtlusega mitteseotud kulutusteks loetakse ka FIE abikaasale, vanemale, lapsele jne tehtud kulutused.

Kui ettevõtja kasutab oma isiklikku sõiduautot samaaegselt ettevõtluses ja isiklikuks otstarbeks, siis kantakse sõiduautole tehtud dokumentaalselt tõendatud kulutused ettevõtluse kuludesse vastava proportsiooniga. Ettevõtja ei saa iseenda suhtes rakendada Vabariigi Valitsuse määrust isikliku sõiduauto ettevõtluseks kasutamise eest makstavale hüvitisele. Seda määrust saab ta rakendada ainult oma töötajale.

FIE poolt oma sõiduautole tehtud kulutuste osas peab ta määrama ettevõtluse kuludesse kandmise proportsiooni, mis leitakse sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsuse järgi.

Näide:

Ettevõtja tegi oma kuludokumentide põhjal kindlaks, et kalendriaastal on sõiduautole tehtud kulutusi kokku 40 000 krooni eest. Ettevõtja kasutab autot 60% ulatuses ettevõtluses ja 40% isiklikuks otstarbeks.

Ettevõtluse kuludesse võib sõiduautokulusid kanda 12 000 krooni (40 000 x 0,6). Ülejäänud kulutuste summa 16000 krooni (40%) on ettevõtlusega mitteseotud osa ja sellega oma ettevõtluse tulusid vähendada ei saa.

Kui ettevõtja annab ettevõtluses kasutatava sõiduauto oma töötajale isiklikuks otstarbeks kasutamiseks, siis toimub erisoodustuse arvestamine ja tulumaks üldises korras.

Näide:

FIE kasutab 2010. aastal isiklikku sõiduautot ettevõtluses 60% ja 40% isiklikuks otstarbeks nagu eespool toodud. FIE annab selle sõiduauto kasutamiseks oma töötajale, kusjuures ta ei pea selle kohta arvestust, st kui palju kasutab töötaja seda autot töö ajal ja kui palju on sellest isiklikke sõite. Sellisel juhul on erisoodustuse hinnaks 4000 krooni kalendrikuus sõiduauto kohta. Erisoodustuse hinnalt maksab FIE-st tööandja tulumaksu 1063 krooni (4000 x 21/79) ja sotsiaalmaksu 1671 krooni [(4000 + 1063) x 0,33). Erisoodustuselt tasutud tulu- ja sotsiaalmaksu, kokku summas 2734 krooni, võib kanda ettevõtluse kuludesse. Kuid siinkohal ei ole võimalik auto kasutamise arvestuslikku hinda, 4000 krooni kanda kuludesse. Arvestuslikult hinnalt arvutatakse tulu- ja sotsiaalmaks selle eest, et töötaja ei kasuta sõiduautot ainult ettevõtluse tarbeks.

5. Kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete kinnipidamine

Juhul kui töötaja on kohustatud isik, peab FIE kui tööandja kinni töötajale tehtavatelt väljamaksetelt kogumispensioni makse 2%. 2010. aastal  - juhul kui töötaja on esitanud avalduse kogumispensioni maksete jätkamisest 1. jaanuarist 2010.

2010. aastal peetakse töötajale tehtud väljamakselt kinni töötuskindlustusmakse 2,8% makse määraga.

Nimetatud makse kinnipidamise ja tasumise kohustus tekib tööandja poolt töötajale väljamakse tegemisel.

6. Tööandja töötuskindlustusmakse tasumine

2010. aastal maksab FIE tööandjana oma töötajatele (kindlustatutele) tehtud väljamaksetelt töötuskindlustusmakse 1,4% maksustatavast summast (n-ö palgafondist).

7. Tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioon TSD

FIE, kes on tööandja ning peab kinni töötajale tehtud väljamaksetelt tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse ning arvestab oma töötajate eest sotsiaalmaksu ja maksab töötuskindlustusmakse, deklareerib need andmed maksudeklaratsiooni vormil TSD lisal 1 või lisal 2. Töötajale antud erisoodustused deklareerib ta lisas 4, kus arvutab erisoodustustelt ka tulu- ja sotsiaalmaksu.

Maksudeklaratsiooni vormi TSD täitmisel ja esitamisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele.

    * Vorm TSD koos vastava lisaga esitatakse nende kalendrikuude eest, millal tööandja teeb töötajale väljamakseid või teeb erisoodustusi. Kui väljamakseid ja erisoodustusi ei tehtud, siis vormi TSD ei esitata.

    * Deklaratsioon ja selle lisad täidetakse täiskroonides, seejuures vähem kui 50 senti jäetakse ära ning 50 senti ja üle selle ümardatakse täiskroonini.    * Deklaratsioonil märgitud kuu (maksustamisperiood) on väljamakse tegemise kuu ja deklaratsioonile kirjutab alla maksukohustuslane või tema esindaja.

Allikas: maksu-ja tolliamet