Maamaks silus Tallinna eelarvet

Linna asutuste majandustegevusest on laekunud 242 miljonit krooni, millest suurema osa moodustas ühistranspordi piletitulu summas 78 miljonit krooni ning tulud haridusalasest tegevusest summas 64 miljonit krooni.

Muid tulusid on laekunud kokku 11 miljonit krooni, millest suurima osa moodustavad laekumised trahvidest summas 4 miljonit krooni ja saastetasu summas 3,3 miljonit krooni.

Toetusi riigilt ja välisrahastajatelt on laekunud kokku summas 315 miljonit krooni. Linna investeerimistegevusest laekus aasta kolme esimese kuuga 8,4 miljonit krooni, sh põhivara müügist 8,3 miljonit krooni. Esimesi suuremaid laekumisi põhivara müügist on oodata aprillis ning laekumisi dividendidest juunis.

Kolme esimese kuuga maksti linnakassast tööjõukuludeks ja maksude tasumiseks 579 miljonit krooni, sotsiaaltoetusteks 62 miljonit krooni ning majandamiskuludeks 838 miljonit krooni. Intresse ja muid finantskulusid on tasutud kokku 12 miljonit krooni.

Investeerimistegevuse väljamakseid tehti summas 60 miljonit krooni, finantseerimistegevuse väljamaksetena tasuti võetud laenude ja kapitalirendi põhiosamakseid kokku summas 10,1 miljonit krooni.

Tulenevalt laekumiste ja väljamaksete tavapärasest eripärast aasta alguskuudel ületasid ka käesoleva aasta esimesel kolmel kuul väljamaksed laekumisi, samas on laekumiste ja väljamaksete vahe igakuuliselt vähenenud ning märtsi lõpus oli vahe vaid 7 miljonit krooni. Aprilli algul laekus aga täiendavalt maamaks summas kokku 167,1 miljonit krooni. See parandas oluliselt Tallinna linna eelarvepositsiooni.

Aasta alguse väiksemad laekumised on tingitud maksude tasumise tähtpäevade erisustest, dividendide maksmise otsuste tähtpäevadest, vara müügi protsessist ning asutuste omatulude hooajalisusest. Tulenevalt eeltoodust on linn aasta kolmel esimesel kuul kasutanud väljamaksete tegemisel arvelduskrediiti. Prognoosi kohaselt aprilli lõpu seisuga linnal arvelduskrediiti enam kasutuses ei ole.

 

Autor: Lemmi Kann, Kaisa Gabral