Äriseadustiku muudatused saadetakse riigikogusse

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Nikluse sõnul on ettevõtluse soodustamiseks kõige tähtsam luua võimalus alustada ettevõtlusega lihtsalt ja kiirelt.

„Tuleb vältida asjatut raha- ja ajakulu ning hea äriidee tekkimisel ei tohi riigi poolt loodud õiguslikud raamid selle realiseerimist takistada,“ ütles Niklus.

Kõige olulisema muudatusena võimaldab eelnõu asutada osaühingu ilma, et selle käigus peaks tehtama märkimisväärseid sissemakseid, kui tulevane tegevusvaldkond seda ei nõua. „Näiteks kui keegi soovib luua äriühingu mis pakub nõustamisteenust, siis hea nõu andmiseks ei ole vaja 40 000 krooni – piisab suurest teadmistepagasist ja pealehakkamisest,“ selgitas Niklus.

Selleks, et äriühingu asutamine kõigile kättesaadavam oleks, võimaldab eelnõu luua osaühingu selliselt, et osakapitali rahaline sissemakse tehakse eelkõige siis, kui selleks on reaalne vajadus. Eelnõu järgi  oleks osaühingu sisemine korraldus võimalikult suurel määral asutajate-osanike enda määrata, kuid samas oleks tagatud ka võlausaldajate ja osanike kaitse.

„Muudatuse tulemusena säilib küll seni kehtinud osaühingu miinimumkapitali nõue 40 000 krooni (2 500 eurot), kuid see summa tuleb sisse maksta vaid siis, kui see on ette nähtud põhikirjas või seda nõuab ühingu majanduslik seisund,“ ütles Niklus ja lisas, et osaühingu asutamine sissemakset tegemata on võimalik juhul kui osakapital ei ületa 400 000 krooni (25 000 eurot).

Ühtlasi vähendatakse eelnõuga ühinguõiguslike dokumentide vorminõudeid – näiteks osaühingu poolt äriregistrile esitatavate dokumentide vorminõuded muutuvad mõnevõrra leebemaks.

Eelnõuga vähendatakse ka audiitori kaasamise kohustust erinevate hinnangute andmisel, mis seondub ka rahandusministeeriumi poolt välja töötatud audiitortegevuse seaduse eelnõus valitud lahendustega. Võlausaldajate huvide kaitseks suurendatakse samas isikute ringi, kellelt saab mitterahalise sissemakse väära hindamise tulemusena tekkinud kahju eest hüvitist nõuda.