Möödunud aasta langes Eesti positsioon kõigis neljas konkurentsifaktoris: majanduse seisundis 25, äritegevuse efektiivsuses 14, valitsuse töö tõhususes 12 ja infrastruktuuris 2 kohta.
Eestile kuulub praegu maailma riikide edetabelis 35. koht, parim koht oli 19, mille Eesti saavutas 2006. aastal.
"Kui poleks kriisi tulnud, oleks pidanud selle välja mõtlema, sest buumiga läks asi korrast ära," kommenteeris Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum. Kui majandus tõusis, läks Eestil hästi, kuid kaotati odava riigi eelised. Uusi eeliseid aga ei tekkinud.
"Nagu olümpiamängudel, et sõltu majanduses kõik sportlasest ja ilmast, aga ka treenerist ja tiimist," rääkis Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Treeneri ja tiimi osa täidab tema sõnul majanduses valitsus ja riik.
Leev Kuuma sõnul on oodata statistiliste näitajate jätkuvat langust, mida hakkab tasakaalustama ärimeeste optimism tuleviku suhtes. "Statistika ja majandusnäitajate baas halveneb, kuid ettevõtjate hinnang on hoopis teine," ütles ta 2010. aasta konkurentsivõime kohta.
Täna tutvustatud Eesti Konjunktuuriinstituudi üheksas aastaraamat tugineb Lausanne'i Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD) rahvusvahelise konkurentsivõime hindamise tulemustele.
Autor: Lemmi Kann, Anne Oja
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.