KUIDAS viia kohtusse sisse pankrotiavaldus?

"Pankrotiavaldust esitada on mõtet ainult siis, kui on lootust võlgnikult midagi kätte saada. Kui sealt midagi kätte ei saa, raisatakse ainult iseenda aega ja närve," ütles NCC Ehituse juhatuse esimees Toomas Aak.

Sama soovitas ka advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter, kelle sõnul pole hageda mõtet, kui teisel poolel pole raha ega vara või kui ei olda vaimselt valmis kohtuprotsessiks, mis võib venida aastate pikkuseks. Kaaluda maksab tema sõnul ka seda, mida on kättesaadav võlasumma väärt aastate pärast, kui see kohtu abil välja mõistetakse, või kas võlgnik protsessi lõpus veel üldse olemas on.

Raha väljakantimise korral kiirusta kohtusse

"Aga kui on näha, et võlgnik hakkab trikitama ja vara välja kantima, siis ei tasu enam rohkem oodata, aeg tiksub siis võlausaldaja kahjuks," vastas Aak küsimusele, millal pöörduda kohtusse.

Ginteri sõnul on kohtusse pöördujatel soovitatav esmalt püüda saada võlgnikult kasvõi e-kirja teel kinnitus võla olemasolu kohta. Sama oluline on tema sõnul koostada tekkinud olukorrast kronoloogia ja organiseerida kõik olemasolevad dokumendid ning hinnata, kuidas paistab teie jutt võlgniku pankroti kohta paberilt. Aak loetles, et kohtusse minnes pani NCC valmis järgmised paberid: leping, mille alusel tekib nõue, nõude olemasolu tõendavad aktid ja arved. Veel läheb vaja raamatupidamislikku väljavõtet, kogu kirjavahetust firmade vahel, loetles Aak.

"Hageja peab teadma, mis juhtus ja mida ta kohtust tahab saada - õiguslik formuleering leidmine on juba kohtu töö," selgitas Ginter.

Kohtusse pöördumisel arvesta aja ja kuludega

Samuti tasub enne kohtusse pöördumist kontrollida avalike registrite kaudu, milline on võlgniku olukord, ning arvestada, et kohtusse pöördumisel tuleb maksta riigilõivu ning võib juhtuda, et kohus palub maksta deposiiti summa ajutise pankrotihalduri tasudeks, rääkis Ginter.

Aak soovitas võlgnikul ja võlausaldajal proovida esimese asjana omavahel kokku leppida ja pankrotiprotsessi vältida.

"Kui on juba selgelt näha, et võlgnikul ei ole plaanis maksta, tasub juriidilise nõustajaga nõu pidama hakata. Teine võimalus on kõik alla neelata ja edasi elada," ütles ta.

Võlausaldaja: oleme kaitsetud

Fenster Ehituse OÜ pankrotti nõudnud Soudal OÜ-le läks pankrotiavalduse sisseviimine kallikaks maksma.

"Meil oli kaks firmat, Soudal ja Saint-Gobain, kellele Fenster Ehitus oli mõlemale võlgu umbes 60 000-70 000 krooni. Selle päeva hommikul, kui toimus kohtuistung, maksis Fenster mõlemale firmale osa võlast ära," selgitas Soudali juht Erlend Peenema.

Peenemaale läks südamesse, et Fensteri aasta aega vana võla osalise äramaksmise ainuke eesmärk oli pankrotimenetluse algatamine ära nullida, kuid kohus seda ei näinud. Ka kohtukulud mõisteti Fensteri kasuks välja kahelt võlausaldajalt. "Meie meelest oli see täiesti arulage otsus. Võlausaldajad on täiesti kaitsetud. Kellel nahaalsust jätkub, pääseb täiesti karistamatult. Asja moraal on selles, et kunagi ei tohi võlgu lasta liiga kauaks üle tähtaja venida. Kui tähtajast on juba nädal üle, tuleb hakata võlgnikuga tegelema," kommenteeris Peenema.

8 soovitustPankrotiavalduse esitamine

Millega arvestada:    * 1. Pankrotiavalduse sisseviimisel tea ja sõnasta täpselt, mida tahad menetluse tulemusena saada. See, mida te saada tahate, peab olema täidetav.

    * 2. Enne pankrotiavalduse esitamist ürita saada võlgnikult kinnitus võla suuruse kohta (kas või e-kirjaga).    * 3. Uuri, kas on ka teisi võlausaldajaid.    * 4. Otsi taustainfot (kohtute dokumendiregister, Ametlikud Teadaanded, kinnistusregister, äriregister, krediidiinfo jne).    * 5. Haldurit tasub alati olemasolevate tõendite, dokumentide ja vihjetega aidata.    * 6. Kohtusse pöördumisel tuleb maksta riigilõiv.    * 7. Kohus võib kohustada võlausaldajat maksma ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti rahasumma, kui on alust arvata, et pankrotivarast vahendeid ei jätku, vahemikus 20 000-40 000 kr.    * 8. Raha deposiiti maksmist tasub kaaluda, kui võlgniku vara on võimalik tagasi nõuda (näiteks on vara enne menetlust ära kingitud).

Tasub teada

    * Kokkuleppele võlgnikuga võib minna vaidluse igas etapis.

    * Kokkuleppe asemel võib kasutada ka lepitamist.    * Kõigepealt saab müüdud pankrotivarast oma tasu pankrotihaldur, siis võlausaldajad.    * Pankrotimenetlus võib survestada võlgnikku võlga tagasi maksma või andma isiklikke käendusi.    * Mida kiiremini teha pankrotitaotlus, seda suurem on võimalus saada raha tagasi, kui vara on firmat välja kanditud.    * Kui anda pikemaid tähtaegu, siis ainult uute tagatiste vastu - isiklikud käendused, hüpoteegid, pant.    * Pärast pankrotiavalduse esitamist otsustab kohus, kas algatatakse pankrotimenetlus.    * Pankrotimenetluse algatamise korral võib kohus seada võlgniku varale käsutuskeelu.

Mida ei tasu teha 

    * Anda tühja jutu peale pikemaid maksetähtaegu.    * Anda sisse pankrotiavaldus ja alles seejärel mõelda, miks ja mida tahetakse.    * Esitada pahatahtlikku pankrotiavaldust (kui pankrotti välja ei kuulutata, maksab võlausaldaja kohtukulud)    * Esitada pankrotiavaldust, kui tegemist on ajutiste raskustega (võla üle saab vaielda ka tsiviilmenetluses).Maksejõuetuse tõestamine

    * Võlgnik on maksejõuetu kui: 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ei ole seda täidetud.

    * Võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud ning võlgnik ei ole sellele järgneva 10 päeva jooksul kohustust täitnud.    * Võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada.    * Võlgnik hävitab, peidab, raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tõttu ta on muutunud maksejõuetuks.    * Võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule, avalikkusele, et ei suuda oma kohustusi täita.    * Võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end.

Kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui:

    * nõue on pandiga tagatud    * pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa ASi puhul 200 000 krooni, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 40 000 krooni ja juriidilise või füüsilise isikute puhul 10 000 krooni    * võlausaldaja ei ole pankrotiavaldust piisavalt põhistanud, nõuete olemasolu tõestanud    * võlgnik või kolmas isik on enne menetluse algatamist täitnud kohustuse, mis oli menetluse aluseks

 

Autor: Lemmi Kann, Kadrin Karner