Juhtimisvead: juhatuse ja nõukogu liikmete ühine vastutus

Juhtorganite (nõukogu ja juhatus) liikmed vastutavad oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest isikliku varaga. Äriühingul on võimalik nõuda neilt kahju hüvitamist, tõendades vaidluse korral kohustuse rikkumise asjaolud, kahju suuruse ning põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel. Juhtorgani liige peaks vastutusest vabanemiseks tõendama:

    * et ta on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega või

    * et rikkumine oli vabandatav (sisuliselt force majeure).

Juhtorgani liikmete vastutus on solidaarne: äriühing võib ise otsustada, kelle vastu ta nõude esitab. Mitmeliikmelise juhatuse korral võib esineda olukordi, kus kahju põhjustanud teo on pannud toime vaid üks juhatuse liige, kuid teised võivad olla oma kohustusi rikkunud tegevusetuse kaudu selle teo ärahoidmiseks.

Näiteks:

    * juhatuse liige sõlmis kahjuliku lepingu, teised juhatuse liikmed olid sellest teadlikud ega takistanud teda;

    * juhatuse liikmete vastutusalad on omavahel ära jaotatud. Üks jätab midagi oma vastutusalas tegemata. Teised on sellest teadlikud, kuid ei võta midagi ette;

    * nõukogu teadis, et juhatuse liige osutab kõlvatut konkurentsi, kuid ei võtnud midagi ette. Vastav teave saadeti nõukogu koosolekut ette valmistades kõigile nõukogu liikmetele, kuid üks nõukogu liige ei osalenud koosolekul, kus asja arutati, ja seepärast otsustati mitte reageerida. Nii koosolekul osalenud kui ka mitteosalenud liikmed on sellega oma kohustusi rikkunud.

Vastutus algab ametisse nimetamisega ja lõpeb tagasikutsumise või volituste tähtaja lõppemisega. Eriti viimane kipub praktikas probleeme tekitama, sest tihti unustatakse juhtorgani liikmete volitusi ametiaja lõppedes pikendada. Kohtupraktika võimaldab küll volituste pikendamise ja selleks juhi nõusoleku andmise tuletamist ka kaudsetest otsustustest (näiteks majandusaasta aruande kinnitamine – Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-08).

Silmas tuleb pidada ka juhtorgani liikmelt kahju hüvitamise nõude hagi aegumise tähtaega, mis on viis aastat rikkumise toimepanemisest.

Vastutuse kindlustus endiselt probleemne

Vastutuse teadvustamine on vajalik, kuid ei tohi kaotada otsustuskindlust. Siin oleks tasakaalustavaks lahenduseks juhtorgani liikme vastutuskindlustus, mille kättesaadavus on Eestis kahjuks piiratud. Meil tegutsevad kindlustusseltsid pakuvad juhi vastutuskindlustust vaid valitud klientidele. Kindlustusmaaklerite kaudu on mujal pakutavad kindlustustooted küll laiemalt kättesaadavad.

Uus töölepingu seadus ei vähendanud juhi ametilepingute vajadust

01.07.2009 jõustunud töölepingu seadus ei muutnud midagi äriühingu ja juhatuse liikme suhete senises regulatsioonis. Juhatuse liikmed on jätkuvalt tööõiguse normide mõju alt väljas; tegemist on käsundilaadse õigussuhtega (võlaõigusseaduse § 619–634). Juhatuse liikme õiguste ja kohustuste reguleerimiseks on seega ka praegu vaja sõlmida eraldi leping näiteks järgmistes küsimustes:

    * tasud,

    * puhkus,    * hüvitised lepingu lõpetamisel.

Äriühingu seisukohalt lisanduvad siia näiteks vajadus täpsustada ärisaladuste hoidmise kohustust ja konkurentsikeelu sisu ning neid tagavaid leppetrahve.

Ametilepingu sõlmimine on vajalik mõlemale poolele. Kindlusetus olukorras juhilt ei saa eeldada pühendumust ja lojaalsust.

Artikkel on avaldatud advokaadibüroo Paul Varul novembrikuu infokirjas.

Autor: Ants Mailend, Lemmi Kann