MTA siduvate eelotsuste praktika: erisoodustuse andmine kolmanda isiku kaudu

Taotluse kohaselt plaanib äriühing spordiklubi tegevuse toetamist. Spordiklubi liikmeteks on valdavalt sama äriühingu enda töötajad. Taotleja hinnangul ei teki tal maksukohustust tulumaksuseaduse § 48 lg 1 alusel, kuna puudub üks-ühene seos äriühingu poolt spordiklubile tehtava annetuse ja spordiklubi poolt tema liikmetele (sh äriühingu töötajatele) võimaldatavate hüvede osas.

MTA seevastu leidis, et taotluses kirjeldatud asjaoludel on tegemist erisoodustuse andmisega, kuivõrd spordiklubi toetamise peamiseks eesmärgiks on taotlusest nähtuvalt just äriühingu töötajatele tingimuste loomine erinevate spordialadega tegelemiseks. Asjaolu, et spordiklubi liikmelisus ei ole piiratud üksnes sama äriühingu töötajatega, ei oma seejuures määravat tähtsust, kuivõrd spordiklubi erinevaid liikmeid saab ja tulebki äriühingu maksukohustuse aspektist käsitleda erinevalt.

Maksustamise seisukohast ei ole vahet, kas tööandja teeb erisoodustuse vahetult või kolmanda isiku kaudu. Maksustamise seisukohast on oluline see, kelle kanda jäävad erisoodustusena käsitletava hüve andmisega seotud kulutused.  Erisoodustuseks tuleb taotluses kirjeldatud asjaoludel lugeda spordiklubi poolt soetatud spordiinventari äriühingu töötajatele tasuta või turuhinnast madalama hinnaga kasutada andmine, samuti tasuta või turuhinnast madalama hinnaga treenimisvõimaluste loomine saalide rentimise näol, kuivõrd mõlemal juhul on tegemist teenustega, mille eest äriühingu töötajad peaksid muude tasuliste spordiklubide külastamisel maksma. Erisoodustust ei teki ülejäänud spordiklubi liikmete osas, samuti juhul kui äriühingu töötajad maksavad spordiklubi pakutavate teenuste kasutamisel turuhinnaga võrreldava hinna.

Kommentaar

Sellise kaasuse puhul on vähemalt kaks aspekti, millele veel tähelepanu pöörata. Esiteks on võimalik, et ettevõtja töötajate poolt spordisaali kasutamine ei ole erisoodustus, kui see on tööks vajalik (nt politseiametnik, vangivalvur, turvatöötaja, vetelpäästja jne). Sellisel juhul ei oleks ka vastava klubi toetamine erisoodustus.

Teine aspekt on seotud erisoodustuse mõistega ning toetuse eesmärgiga. Kui eesmärgiks on tõepoolest klubi toetada ning reaalselt, olgugi et töötajad on ka klubi liikmed, töötajad klubi teenuseid ei kasuta, siis ei piisa sellest, et neil on võimalus teenuseid kasutada. Sellisel juhul peaks tuvastama reaalselt kasutatud hüvede väärtuse.

Võimalik, et konkreetse küsimuse puhul ei olnud need aspektid täidetud.

Artikli autorid on EML juhatuse esimees Lasse Lehis ja EML vanemjurist, EML ajakirjas MaksuMaksja nr 10, 2009.

MaksuMaksja õigustoimetaja Martin Huberg.Artikkel ilmus