Värskes siirderiike käsitlevas raportis Transition Report 2009 märgib Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank Eesti kohta, et Eestil tuleb eelarve kärpimist jätkata, kuna riigi tulubaas on kriisis kokku kuivanud, kuid taas on ühisraha euro Eestil käeulatuses.
„Nüüd, kus tasakaalutus Eesti majanduses on vähenenud, on Eesti lähenemas olukorrale, kus eurole üleminek näib olevat võimalik,“ märgib EBRD oma raportis. „Eduks euroalal on määrava tähtsusega jätkusuutlik eelarve.“
EBRD prognoosib Eestis tänavu 13,2% suurust SKP langust ning märgib majanduse kasvuväljavaadete kohta lähiaastatel, et kasv saab tulla vaid välisnõudluse toel – sisetarbimise toibumine võtab aastaid.
Siiamaani on aga Eesti kohanemisvõime kriisis olnud muljetavaldav, märgib EBRD, lisades, et see on äärmiselt tähtis nii riigi konkurentsivõime seisukohalt kui fikseeritud valuutakursi säilimiseks.
Lähiajal on Eesti valitsuse jaoks kõige raskemateks ülesanneteks tööpuuduse kasvu ohjeldamine, halbade laenudega seotud probleemid ning rahakraanide lahtihoidmine, et see põhjus majanduskasvule piduriks ei saaks.
Riigil tuleb panustada inimkapitali arendamisse ja kõrgema lisandväärtusega toodetele, mida eksportida. Järjest pakilisemalt nõuab selget lahendust stabiilse energiavarustuse kindlustamine.
Autor: Lemmi Kann, Sirje Rank
Seotud lood
UniCredit Bank Eesti filiaali äriseminaril esinenud analüütikute hinnangul on maailmamajandus tänu riikide edukale koostööle selgelt stabiliseerumas, Eesti majanduse tõusu kiirus sõltub aga eurole ülemineku otsusest, mis ei pruugi 2011. aastal realiseeruda.
Rahandusministeerium saatis täna kooskõlastusringile euro kasutuselevõtu seaduse eelnõu, mis muuhulgas sätestab, et maksude kroonisummad ümardatakse eurodesse maksumaksja jaoks soodsamas suunas ning eurole üleminekuga seotud kulud katavad nii inimesed kui ettevõtted ja asutused ise.
Euro kasutusele võtmise seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused võivad riigil ulatuda ligi 42 miljoni kroonini.
Eestil on võimalused täita kõik Maastrichti kriteeriumid ja võtta euro kasutusele 2011. aastal, teatas Eesti Pank.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.