Eestil on võimalused täita kõik Maastrichti kriteeriumid ja võtta euro kasutusele 2011. aastal, teatas Eesti Pank.
Ohtudena loetles pank kohalike omavalitsuste eelarvepuudujäägi suurenemist ja mittemaksuliste tulude alalaekumist. Kui euro kasutuselevõtt peaks edasi lükkuma, taastub majandus aeglasemalt.
Panga hinnangul on eelarveseisu parandatud ka mitme ajutise meetme abil. Seetõttu tuleb üle vaadata nii järgnevate aastate kulutuste tase kui ka tulubaas, et tagada eelarve tasakaal pikemas perspektiivis.
Majanduskriisi leevenemine ja euro kasutuselevõtu väljavaatega kaasnev usalduse kasv loob eeldused ka pangandusnormatiivide muutmiseks. Eesti Panga hinnangul võib sügisprognoosi põhistsenaariumi täitumisel hakata pankadele kehtestatud rangeid kohustusliku reservi nõudeid vähendama järgmise aasta teises kvartalis.
Majandusaktiivsuse taastumine Eestis saab alguse ekspordilt tulusid teenivatest ettevõtetest. Eesti Panga teatel annavad mitmed ettevaatavad näitajad lootust, et sügavaim langus on maailmas praeguseks möödas, kuid majanduse kosumisega seonduvad ohud pole veel taandunud. Samuti ei ole veel täielikult taastunud usaldus siinse regiooni ja Eesti majanduse vastu.
Kriisieelsele tasemele jõudmine võtab siiski palju aega ning kasv taastub tegevusalade lõikes ebaühtlaselt. Otsustavat rolli mängib siin välisnõudluse elavnemine.
Tööhõive alaneb aasta viimastel kuudel ja järgmisel aastal märksa aeglasemas tempos kui aasta alguses, teatas keskpank. Samas on järgmisel aastal oodata aktiivsemat töökohtade loomist, kui ettevõtjad kasutavad muudetud tööseadusega neile antud suuremat paindlikkust uute töötajate palkamiseks. Sise- ja välisnõudluse järsk kokkutõmbumine on vähendanud ettevõtete kasumeid ning mõningal määral ka palku.
Eesti hinnatase muutub paaril järgneval aastal vähe. Tarbijakorvi odavnemine algas toormehindade langusega eelmise aasta lõpus. Väliskonkurentsile avatud hüviste hinnad on majanduslangusega kaasnevale hindade alandamise survele kiiresti reageerinud. Käibemaksumäära tõus tänavu juulis ei ole seda suundumust murdnud. Monopoolsed teenused pole veel odavnema hakanud, kuid ka nende hinnad peaksid reageerima praegusele turuolukorrale.
Selleks, et toetada majanduse kasvuvõimet, tuleb tagada investeerimiseks soodne keskkond. Laenuturu aktiivsust kujundab peamiselt madal nõudlus. Kõrge laenukoormuse tõttu peavad ettevõtted edasist kasvu rahastama senisest rohkem ka sisemistest ressurssidest. Need asjaolud võivad majanduse kasvuvõimet järgmistel aastatel pärssida. Ettevõtete ja majapidamiste raskused laenude tasumisel on olnud juunis prognoositust siiski väiksemad.
Seotud lood
Värskes siirderiike käsitlevas raportis Transition Report 2009 märgib Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank Eesti kohta, et Eestil tuleb eelarve kärpimist jätkata, kuna riigi tulubaas on kriisis kokku kuivanud, kuid taas on ühisraha euro Eestil käeulatuses.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.