Haigusrahad: kas arvutada nii või naa?

Juulist 2009 kärbiti last põetavatele vanematele makstavat haigusraha. Varasemalt sai haigeks jäänud lapse vanem esimesest päevast saati oma tavapärast töötasu ning laste heaolu oli peamine. Nüüd aga saavad vanemad vaid 80% oma keskmisest palgast.  Arvestades masu  ja koondamiselainet, pole ka ime, et lastega koju jääda ei julgeta.

Parem pole olukord ka tavatöötaja jaoks. Kolm esimest päeva tuleb lihtsalt ilma tasudeta hakkama saada (ehk siis külmetushaigused võib läbi põdeda ka tööl käies) ja seejärel peab järgmised 5 päeva hüvitama tööandja.  Milliste reeglite alusel, pole aga tänaseni täit selgust. Mitmed maksumaksjate liidu liikmed on meie poole pöördunud ja küsinud, kuidas see arvutamine toimuma peab. Segadus on päris suur.

Maksumaksjate liit pöördus septembri alguses nii Sotsiaalministeeriumi kui Rahandusministeeriumi poole ja küsis selgitust segaduse aluseks oleva töötervishoiu ja tööohutuse seaduse sätte kohta, mille kohaselt maksab tööandja töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse  § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust.

Töölepingu seaduse nimetatud sätte alusel välja antud Vabariigi Valitsuse määruses  nr 91 on aga kolm erinevat keskmise palga arvutamise korda — üldine kord vastavalt §-le 2, tööpäevatasu arvutamine vastavalt §-le 3 ning puhkusetasu arvutamine vastavalt §-le 4. Kõik need korrad võivad aga keskmise palga arvutamisel erinevaid tulemusi anda.

Võtame olukorra, kus keegi töötaja Mari oli septembris haige 8 päeva ning tööandja peab hakkama oktoobris Marile haigusraha maksma vähemalt 4?8 päeva eest. Mari on eelneva 6 kuu jooksul olnud puhkusel kogu juunikuu ning juulis oli ta haiguslehel 7 päeva. Mari kuupalk oli 10 000 krooni ning juulis seoses haiguslehel olekuga oli Mari kuutasuks 8000 krooni.

Variant 1. Üldkord (määruse § 2)

Keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust.Seega võetakse nimetatud korra alusel haigusraha arvutamisel arvesse kogu palgatulu, mis eelneva 6 kuu jooksul on teenitud. Üldkorra puhul ei võeta arvesse asjaolusid, et isik on olnud vahepeal haige vmt. Kõik päevad kuuluvad arvestusse.Sellisel juhul saaks Mari haigusraha kõige vähem — 918 krooni.

kalendripäevi 183töötasu 48000kalendripäevatasu 262,30haigusraha 1 päev (70%) 183,61haigusraha kokku  918,03

Variant 2. Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel (määruse § 3)Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse määruse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarsete tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral töölepingu seaduse § 19 alusel.

TLS § 19 sätestab, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui ta kasutab puhkust; on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; esindab seaduses või kollektiivlepingus ette nähtud juhtudel töötajaid; osaleb streigis; on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ette nähtud põhjus.

Selle sätte puhul võetakse niisiis arvestusse hoopis kalendaarsed tööpäevad, mitte kalendripäevad. Kui nimetatud ajavahemiku jooksul on töötaja olnud näiteks haige või puhkusel, jäävad ka need tööpäevad arvestusest välja.

Selle sätte alusel saaks Mari haigusraha kõige enam — lausa 1663 krooni. kalendaarsed tööpäevad 126

TLS § 19 puudutud tööpäevad 25töötasu 48000tööpäevatasu 475,25haigusraha 1 päev (70%) 332,67haigusraha kokku 1 663,37

Variant 3. Puhkusetasu arvestamise kord (määruse § 4)

Puhkusetasu arvutatakse ja makstakse töötaja keskmise kalendripäevatasu alusel. Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspühi ega riigipühi. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Puhkusetasu arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral töölepingu seaduse § 19 alusel.Seega võetakse kolmanda sätte puhul taas kord arvestusse kalendripäevad. Erisus üldkorraga seisneb aga selles, et arvestusest jäetakse välja need päevad, kui isik on olnud puhkusel või haiguslehel jmt (TLS § 19) ning lisaks ka rahvuspühad ja riigipühad.Selle sätte rakendamisel saaks Mari haigusraha 1191 krooni.

kalendripäevi 183TLS § 19 puudutud päevad 35riigipühad 7töötasu 48000tööpäevatasu 340,43haigusraha 1 päev (70%) 238,30Haigusraha kokku 1 191,49

Sotsiaalministeerium on oma kodulehel öelnud, et haigusraha arvestamisel peaks just nimelt sellest puhkusetasu arvestamise korrast lähtuma, ainult selle erinevusega, et rahvus- ja riigipühi arvestusest välja ei jäeta. Seadustest ega ka keskmise töötasu maksmise tingimustest ja korrast see aga välja ei tule.Variant 4. Sotsiaalministeeriumi leiutis

Sotsiaalministeeriumi loodud reeglite  kohaselt tuleks aga Marile maksta haigusraha hoopis 1135 krooni.

kalendripäevi 183TLS § 19 puudutud päevi 35töötasu 48000kalendripäevatasu 324,32haigusraha 1 päev (70%) 227,03haigusraha kokku 1 135,14

Sisuliselt on Sotsiaalministeerium oma tõlgenduse puhul võtnud analoogia ravikindlustusseadusega, mis on iseenesest mõistlik, aga pole päris seadusega kooskõlas. Sotsiaalministeeriumi tõlgendusest üksi ei piisa, vaid see tuleks ka määrusesse reaalselt mustvalgena kirja panna. Praegu ongi selline olukord, kus keegi ei tea, millist meetodit valida.Ministeeriumitele tehtud järelepärimine meid aga õiguskorras kindlamale positsioonile ei aita. Seni, kuni midagi muutuma hakkab, võib sisuliselt igaüks teha seda, mida heaks arvab. Kurb küll, aga nii see ju tegelikult on.

Sotsiaalministeeriumi vastus EML selgitustaotlusele

Egle Käärats, tööala asekantsler

Palusite selgitada, kuidas toimub tööandja poolt makstava haigushüvitise arvutamine. EML ajakirjas MaksuMaksja.

Töövõimetusleht antakse kalendripäevadeks. Tööandjal on kohustus vastavalt töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 122 lõikele 1 maksta töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. aasta määrus nr 91 ,,Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" võimaldab keskmist töötasu maksta nii tööpäeva kui ka kalendripäeva põhiselt. Kuna töövõimetusleht antakse kalendripäevadeks ja tööandja maksab haigushüvitist kalendripäevades, tuleb töötajale maksta keskmist töötasu antud juhul kalendripäeva põhiselt, st määruse § 4 lõigete 2 ja 3 alusel.Määruse § 4 lõige 1 on kohaldatav üksnes põhipuhkusele. Töölepingu seaduse § 54 lõike 3 kohaselt ei arvata põhipuhkuse hulka rahvuspühi ja riigipühi. Riigipühal puhkusel olev töötaja sisuliselt pikendab oma põhipuhkust nende pühade võrra, mis jäävad puhkuse sisse. Samas ei mõjuta rahvus- ja riigipühad kuidagi töövõimetuslehel olevat isikut. Pühade tõttu töövõimetusleht ei pikene. Seetõttu erinevalt määruse § 4 lõikest 1 lähevad haigushüvitise keskmise töötasu arvutamisel kalendripäevade hulka ka rahvus- ja riigipühad.Artikkel ilmus

Autor: Lemmi Kann, Gaily Kuusik