Arvamus: odavaim on kohtuväline lahend

Iga vaidlust pole lihtsalt vaidlemise pärast mõtet Riigikohtuni viia. Vajalike asjatoimetuste viimasele hetkele jätmine on inimlik - nii lükatakse sageli üha edasi ka õigusabi palumist. Kui asi on juba arenenud nii kaugele, et oma õigusi saab kaitsta vaid kohtus, on õigusabi sisuliselt "tulekahju kustutamine". Esialgu kokku hoitud õigusabikulu sulab pika kohtuvaidluse või kahjuhüvitise väljamõistmise tulemusel nagu kevadine lumi ning lõpptulemus võib kujuneda märksa kulukamaks. Seepärast on mõistlik küsida õigusalast nõu juba tehingut planeerides või esimeste ohumärkide ilmnedes: nii on kulud väiksemad ning võimalikud juriidilised riskid samuti väiksemad.

Aegsasti õigusabile mõeldes jääb aega ka sobiva õigusnõustaja valimiseks. Silmas tuleb pidada seda, et ükski advokaat pole tugev kõigis õigusvaldkondades, vaid tavaliselt spetsialiseerutakse neist ühele või paarile. Vihjeid õigusnõustaja valimiseks saab näiteks konkreetse valdkonna vaidlustest kõnelevate meediakajastuste sirvimisel, kuid kõige parem on siiski usaldusväärse sõbra või koostööpartneri isiklikul kogemusel põhinev soovitus.

Kas suur või väike õigusbüroo?

Kas valida oma juriidiliseks esindajaks suur ja tuntud advokaadibüroo või mõni väiksem kontor? Suured bürood on tihti hõivatud suurte äriklientidega teenindamisega ning nii võidakse teie nõustajaks määrata mõni äsja ülikoolipingist tulnud vähese kogemusega töötaja. Töökogemus on aga õigusvaldkonnas ülioluline, kuna advokaadi teadmistepagas täieneb iga praktiseeritud aastaga. Suurema advokaadibüroo puhul on tavaliselt täpsemini paigas sisemine kvaliteedistandard, kuid see-eest on ka nende töö hind krõbedam. Väiksema õigusbüroo kaasamine on tihti kliendile soodsam, kuid kindlasti tuleb enne kontrollida büroo tausta. Samuti on väiksema teenusepakkuja puhul suurem oht, et advokaadid on ülekoormatud või puhkusteperioodil pole lihtsalt kedagi, kes teid kiireloomuliste asjadega aitaks.

Sageli on mõistlikum küsida õigusabi juristilt, mitte aga tingimata vandeadvokaadilt. Magistrikraadiga jurist võib klienti esindada 1. Ja 2. astme kohtus, vandeadvokaat tuleb kaasata alles vaidluse jõudmisel Riigikohtusse. Kui advokaadi keskmine töötunni hind on Eestis ligikaudu 2000 krooni, siis juristitöö on märksa soodsam.

Õigusabi eest on võimalik kokku leppida kolm erinevat tasuvormi - koondtasu, osatasu ja ajatasu. Koondtasu on advokaadibüroo ja kliendi vahel kokku lepitav kindel summa ülesande täitmise eest. Osatasuks nimetatakse kokkulepitavat advokaadibüroole makstavat osa kliendi kasust, mida klient saab õigusteenuse osutamise tõttu. Ajatasu korral toimub maksmine vastavalt ülesande lahendamiseks kulunud töötundidele.

Eelista kokkulepitud tasu

Kulude kontrolli all hoidmiseks on kõige mõistlikum koondtasu, kuid enamasti eelistatavad õigusteenuse pakkujad ajatasu, kuna tihti on raske töömahtu ette planeerida. See aga ei tähenda, et arvele kirjutatud töötundide kohta ei tohiks selgitust küsida. Vastupidi, see distsiplineerib nii teenusepakkujat kui ka klienti.

Ajatasu korral pole advokaadi töötundide säästmiseks mõtet temaga arutada otseselt teemasse mittepuutuvaid küsimusi. Töömahtu saab kokku hoida ka kirjavahetuse ja muu asjaajamise korrektse dokumenteerimisega, tänu millele ei pea õigusbüroo kulutama oma aega tõendite hankimisele. Samuti on kasulik endale asjad võimalikult selgeks teha ja vaidluse ajal aktiivselt kaasa mõelda, mis tagab parema lõpptulemuse.

Kas võimalik tulu kaalub üles kulud?

Enne vaidluse alustamist on mõistlik lüüa kokku eeldatavad õigusabikulud ning võrrelda, et kas võidu korral saadav tulu kaalub kulud ja kaotuseriski üles. Kui tundub, et on siiski mõtet vaielda, tuleks advokaadilt uurida võidušansse ning seda enne iga järgmist vaidluse etappi. Iga kohtuvaidlust ei ole mõtet lihtsalt vaidlemise pärast viia Riigikohtuni, sest vaidlus igas järgmises kohtuastmes lisab märkimisväärselt õigusabikulu.

Kindlusta riskid

Säästu pakub mistahes vaidluste korral ka riskide ennetav kindlustamine, olgu tegemist vastutuskindlustuse, äri katkemise kindlustuse või õigusabikulude kindlustusega. Õigusabi kindlustuse korral hüvitab kindlustusselts advokaatide, tunnistajate ja ekspertide tasud, riigilõivud, kohtuotsuse järgi väljamõistetud vastaspoole kohtukulu, reisikulu välismaistes kohtutes toimuvatele istungitele ja täitekulu ning tasub vajadusel kliendi eest ka kautsjoni vahi alt vabastamiseks. Kindlustatud kohtuskäijasse suhtub ka palju suurem ja tugevam vastaspool märksa tõsisemalt ning sageli ei jõuagi need vaidlused kohtusse, vaid küsimused lahendatakse kohtuväliselt läbirääkimiste teel. Kui vastaspool saab aru, et kahjunõude esitanul on tänu kindlustusele piisavalt ressursse kohtuskäimiseks, soovitakse probleemile pika kohtuvaidlusega võrreldes kiiremat ja väiksemate kuludega lahendust.

Autor: Lemmi Kann, Maiko Kalvet