Maksehäireid endiselt palju

 Häid uudiseid on vaja -need omakorda mõjutavad majandust positiivses suunas. Äririskide haldamisega tegelev Coface seevastu 2010. aastaks Baltimaades olulist kasvu ei näe, meie analüütikud prognoosivad jätkuvat langust. Määrav osa ses on firmade kehval tervisel.

Balti riike iseloomustav maksehäirete indeksite kõver hakkas 2008. aasta alguses kerkima ja on tänavu tõusnud rekordtasemele, ületades maailma keskmist maksehäirete taset enam kui kahekordselt. Kõver on seni liikunud indeksiväärtuste 100 ja 200 piires, kuid selle aasta on "visanud" selle üle 500. Samal ajal on ka maailma keskmist iseloomustav kõver kerkinud rekordkõrgusele. Ettevõtete maksekäitumine - arvetega viivitamine ja mitte tasumine - ei ole kunagi nii halb olnud.

Tõsi, kõver on pisut pöördumas juba allapoole ja viitab maksehäirete olukorra stabiliseerumisele, mis on juba hea märk. Kuid hetkel ei maksa loota, et ettevõtete maksekäitumine järsult paraneb, tähtajaks laekumata arvete hulk jääb võrreldes buumiajaga suureks veel pikaks ajaks.

Arvame, et maksehäirete tase hakkab alanema ja saavutab majanduskriisi eelse taseme järgmise kolme-nelja ehk isegi alles viie aastaga.

Me kogume iga kuu infot sadade Eesti ettevõtete kohta ja numbrid näitavad praegu veel siiski suurema osa ettevõtete käibe ja kasumi langust. Seetõttu soovitame nii Eesti eksportijaile kui ka siia tarnijaile, et nad peaksid jätkuvalt kontrollima oma partnerite tausta. Praegust keerulist olukorda arvestades ei pruugi isegi kord aastas partneri tausta uuring olla piisav.

Teisest poolaastast on hüppeliselt kasvanud meie välisklientide tellitavate monitooringute arv. Tootjad ja vahendajad, kes müüvad Eestisse, peavad viimasel ajal ostjate pidevat seiret olulisemaks kui kunagi varem.

Soovitame importööridel esitada meile poolaasta aruandeid või isegi veel värskemaid aruandeid - saame meilt taustauuringuid tellivatele välismaa tootjatele/müüjatele näidata värskeimat pilti Eesti ettevõtete kohta, mis ei pruugi alati nii halb olla, kui kardetakse.

Paraku on importivad riigid meist kaugel ja Baltimaadesse siiski kardetakse krediiti müüa. Teisalt oleme me ka sedavõrd väikesed, et siia kaupade müümata jätmine suure tootja käibes palju tunda ei anna. Värske info tõstab aga kindlasti meie edasimüüjate ja kogu Eesti majanduse usaldusväärsust ning elavdab majandust.

Praktika näitab, et need ettevõtted, kes soovivad jätkata importi endistel krediiditingimustel, esitavad vahearuandeid usinalt.

Autor: Lemmi Kann, Kairi Vaade