Auditeerimine – on see imelihtne?

Kes on läbi lugenud Heino Pedusaare raamatu "Pildistamine?... See on imelihtne!", need teavad, et ega ikka ei ole küll. Pealtnäha lihtne tegevus nõuab tegelikult hoolikat ettevalmistust, paljude nüansside ning füüsika ja loodusseadustega arvestamist. Samamoodi on auditeerimisega – kui me seni oleme justkui pildistanud algelise camera obscura abil, siis alates jaanuarist 2010 antakse meile uue audiitortegevuse seaduse näol kätte peegelkaamera.

Senine Eesti audiitortegevust reguleeriv seadusandlus on olnud mõnusalt lühike ja kodukootud, kuid kahjuks ei vasta see enam piisavalt hästi muutunud ärikeskkonnale ning rahvusvahelistele kutsestandarditele. Vähemalt suure neliku (nn Big4) audiitorfirmad kasutavad juba praegugi "peegelkaameraid" tulenevalt oma sisemistest protseduurireeglitest, kuid uue seaduse eesmärk on, et neid kasutaks Eestis kõik "fotograafid".

Auditeerimise ja ülevaatuse piirmäärad

Tõenäoliselt kõige olulisem muutus võrreldes hetkel kehtiva olukorraga on auditeerimise kohustuse piirmäärade muutus ning "ülevaatuse" (review) töövõtu esmakordne tutvustus. Hetkel on rusikareegliks, millest ettevõtte juhtkond või omanikud auditi vajaduse üle otsustamisel juhinduvad, kas:

* tegemist on aktsiaseltsiga;

* osaühinguga, mille osakapital on üle 400 000 krooni;* ettevõttega, mille kaks kolmest (konsolideeritud) näitajast on täidetud (käive 10 miljonit krooni, bilansimaht 5 miljonit krooni, 10 töötajat).

Juhul, kui üks või mitu ülaltoodud kriteeriumitest on täidetud, peab ettevõte korraldama raamatupidamise aastaaruande auditi.

Uue seadusega aga olukord muutub. Audit muutub kohustuslikuks järgnevatele ettevõttele:

* käive 2 miljonit eurot, varad 1 miljon eurot, töötajaid 30 – kaks kolmest peaks olema täidetud;

* käive 6 miljonit eurot, varad 3 miljonit eurot, töötajaid 90 – üks kolmest peaks olema täidetud;* aktsiaselts, riigiraamatupidamiskohustuslane, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik.

Samas, ettevõtted mis jäävad alla ülal toodud piirmäärade vajavad finantsaruannete ülevaatust:

* käive 0,64 miljonit eurot, varad 0,32 miljonit eurot, töötajaid 10 - kaks kolmest peaks olema täidetud;

* käive 2 miljonit eurot, varad 1 miljon eurot, töötajaid 30 – üks kolmest peaks olema täidetud.

Ülevaatus – mis see on?

Kes pole lähemalt auditeerimise köögipoolega kursis, küsivad praegu õigustatult – mis loom see ülevaatus on, mille poolest ta auditist erineb? Kas see on pildistamine ilma välguta või midagi muud? Korrektne vastus sellele on, et auditi tulemuseks on jaatavas vormis arvamus, samas kui ülevaatuse tulemuseks on eitavas vormis ülevaatuse kokkuvõte.

Maakeeli – auditi tulemusena avaldab audiitor arvamust, kas raamatupidamise aastaaruanne kajastab olulises osas õiglaselt ettevõtte finantsseisundit ja finantstulemust. Ülevaatuse tulemusena saab audiitor raporteerida, kas teostatud protseduuride tulemusena märkas ta midagi olulist, mis viitab, et finantsaruanded ei kajasta olulises osas õiglaselt ettevõtte finatsseisundit või -tulemust.

Audit annab positiivse kindluse (positive assurance), ülevaatus negatiivse kindluse (negative assurance). Ülevaatuse võib alati asendada auditiga; ka ettevõte, kelle puhul pole audit ega ülevaatus kohustuslik, võib tellida emma-kumma töövõtu.

Mida see kõik tähendab? Esiteks, paljud väiksemad osaühingud, mille puhul hetkel on nõutud auditeerimine, "pääsevad" sellest kohustusest, nad muutuvad ülevaatuse-kohuslasteks. Samas, ettevõtte juhtkond või omanikud peaksid hoolikalt mõtlema, kas neile piisab audiitori poolt antavast negatiivsest kindlusest, selleks et usaldada neile esitatavaid finantsaruandeid.

Teiseks, mitmed spetsiifilised ettevõtted, kus aktiivset äritegevust ei toimu, kuid mis näiteks omavad palju vara (nt kinnisvaraarendused) – neile võib jällegi muutuda audit kohustuslikuks, isegi kui see praegu kehtiva seadusandluse järgi pole.

Muud muutused auditeeritavatele

Lisaks eelnevalt kirjutatule, on uuel seadusel ka muud huvitavat pakkuda. Näiteks see, et on defineeritud avaliku huvi üksus ning pandud enamikele taolistele ettevõtetele kohustus moodustada auditikomitee.

Avaliku huvi üksuseks on lisaks väärtpaberiturul kaubeldavale ettevõttele, krediidiasutusele ja kindlustusandjale ka ministeeriumid ning suuremad kohaliku omavalitsuse üksused.

Samuti on avaliku huvi üksuseks teatud avaliku sektori enamusosalusega või valitseva mõju all olevad äriühingud või asutused ning ettevõte, kelle puhul kaks kolmest näitajast on täidetud: käive 66 miljonit eurot, varad 33 miljonit eurot, töötajaid 1000.

Mis muutub audiitoritele?

Lisaks mitmetest muudatustest auditeeritavatele, muutub palju ka audiitorite jaoks. Enim kirgi on kütnud uuenev kutseandmise praktika ning hetkel audiitoritena tegutsevate isikute reatesteerimine. Tulenevalt uuest seadusest on kõik praegu audiitoritena tegutsevad isikud kohustatud enne 2011. aasta jaanuari läbima testi, kus kontrollitakse nende teadmisi rahvusvahelistest auditeerimisstandarditest ning kutse-eetika koodeksist.

Mida see tähendab? Kõik praegused audiitorid peavad läbima testi näitamaks oma teadmisi rahvusvahelistest auditeerimise standarditest, kuna tulevikus peavad kõik neid järgima, mis tähendab, et loodetavati ühtlustub tulevikus Eestis "tehtavate piltide kvaliteet".

Kes tahab ise uue (riigikogus lugemisel oleva) audiitortegevuse seadusega lähemalt tutvuda, leiab selle järgnevalt lingilt: www.riigikogu.ee/?page=en_vaade&op=ems&eid=624587&u=20091012095732

Autor: Lemmi Kann, Märt-Martin Arengu