RP: sisekontroll ja pettused

Petuskeeme tekib kindlasti iga päev juurde täpselt niipalju kui neid välja mõeldakse. Sageli isegi ei vaevuta välja mõtlema skeemi, vaid võetakse midagi, mis on ahvatlev ja tundub, et ka saadaval. Piiranguks saab olla üksnes tugev ja toimiv sisekontrollisüsteem ning ettevõtte eetilised väärtushinnangud.

Sellest, kuidas selgitada välja pettuse riski ja pettusi avastada, kirjutasid ajakirja RP septembrinumbris AS Deloitte Audit Eesti auditi noorem projektijuht Pille Pärn ja auditi supervisor Kersti Ruut.

Pettuse riski väljaselgitamine

Eestis sooritatud pettuste peamisi võimalusi oli töötaja liigne usaldamine ning kontroll puudumine või eiramine. Sageli võimaldab petuskeemi algatada juhtkonna või omaniku otsus, millele mõju pole uuritud.

Pettusi on üldjuhul raske avastada, sest juhatus, nõukogu ja omanikud ei märka ettevõttes esinevad motiive ja võimalusi. Üks võimalus pettuse riski määramiseks on ajurünnak. Selle käigus tuleb arutada motiive, võimalusi ja survet, mis võivad ettevõttes esineda, samuti juhtkonna kontrolli eiramist. Lisaks tuleb arutada õiguslikke üleastumisi, maineriski ning infotehnoloogia mõju pettuse riskile.

Pettuse olemusest lähtuvalt peaks pettuse riski väljaselgitamisel analüüsima allpool nimetatud asjaolusid.

* Töötajad – nende käitumine, võimalikud motiivid ja surve, rollid, vastutus, pädevus.* Pettuse tüübid – nende võimalikku esinemist näitavad indikaatorid.* Sisekontrollisüsteemi komponendid ettevõtte struktuuri, tegevuse, personalipoliitika, finantsarvestuse, seaduste ja muude õigusaktide kohaselt – nende olemasolu või puudumine.* Valitsemine – juhtkonna ja nõukogu roll, eetiline käitumine, suhtumine kontrolli.Erinevate pettuste esinemise võimalikkust analüüsides tuleks lähtuda pettuse tüübist. Finantsaruandlusega seotud pettuste korral on riskide hindamisel ning sisekontrollisüsteemi ülesehitamisel mõistlik esmalt keskenduda tuludega seotud protseduuridele.

Finantsaruannete pettuste riski hindamisel tuleb vastata allpool esitatud küsimustele.

• Mis on ettevõtte peamised tuluallikad?• Kas tulud tekivad peamiselt suurtes kogustes sarnase toote müügist või suhteliselt vähestest eraldi tehingutest?• Kas ettevõttes võib olla pettuste elluviimiseks motiive või kellegi surve neid ellu viia?• Kas müügitehingud kajastatakse automaatselt või käsitsi ehk kas on võimalik tahtlikult kandeid moonutada?• Seoses vara seadusevastase omastamisega tuleb pettuse riski hindamisel analüüsida, millist vara on lihtne ebaseaduslikult omastada, kus see asub, kellel on sellele juurdepääs ja kellel kontroll sellise vara üle.Eesti väikestele ja keskmistele ettevõtetele võib selline töö olla liiga aja- ja ressursikulukas, et see ennast lõpptulemusena ära tasuks.

Kui väiksemad ettevõtted ei näe vajadust pettuse riski väljaselgitamiseks nii põhjalikku analüüsi teha, siis tuleks vähemalt mõelda  allpool esitatud küsimustele.

• Kas ettevõttes on rahulolematuid liikmeid (kellel oleks motiiv pettuseks)?• Kas ettevõttel on vara, mida saab kasutada muudel eesmärkidel kui ainult ettevõttes endas?• Kas on töötajaid, kes ei ole kaua aega kasutanud neile seadusega ette nähtud puhkust?• Kas summade laekumisel pangakontole on täheldatud midagi ebaharilikku?• Kas ettevõttel on võimalik katta tegevusega mitteseotud kulutusi?• Kas ettevõttes puudub ametikoha ülesannete lahusus?• Kas töötajatele on koostatud adekvaatsed ametijuhendid, kus on kirjeldatud tööülesannete jaotust, ning kas on kirjeldatud lisaülesannete täitmise kord?• Kas juhtkond eirab vastu võetud eeskirju ja kehtestatud korda?• Kas ettevõttes puuduvad kokkulepitud kontrolltegevused?• Kas on esinenud pangadokumentide, algdokumentide vms ja raamatupidamisarvestuse lahknevusi?

Pettuste avastamine

Pettuse tulemuslik avastamine sisaldab ka sisekontrolli ülevaatust. Hinnata tuleks olemasoleva kontrolli tugevusi ja nõrkusi. Nõrkuste leidmiseks tuleks juhtkonnal läbi mängida võimalikud pettuste stsenaariumid, mis nende nõrkuste tõttu võivad esineda, tuleb selgitada, milline võib olla töötajate motivatsioon pettuseks ja mis kasu võiks keegi mõnest tehingust saada.

Ka kõige paranoilisemate skeemide ja mõtete läbiarutamine võib viia juba toimuvate petuskeemideni või aidata juhtkonnal sulgeda uks enne, kui töötajatel selle avamiseks võimalus tekib.

Muu tegevus, mis sageli viib pettuse avastamiseni, on loendamine (näiteks perioodiline inventeerimine), saldode ja tehingute kinnitamine kolmandate osapooltega, ülevaatused, vaatlemine, võrdlemine (näiteks aruanded tippjuhtidele, mis sisaldavad eelarve täitmist või ettevõtte ja konkurentide tegevuse tulemusi eelnevatel perioodidel ning tulevikuprognoose), info töötlemine (kontrollitakse andmete õigsust, täielikkust ja tehingute lubatavust) ja järelepärimised.Tähtis on, et juhtiv tasand toetaks ja juhendaks pettuste ennetamist ning avastamist. Juhtkonna ülesanne on tagada, et ettevõtte kõik töötajad on teadlikud kohustusest ennetada ja avastada pettust. Seejärel on oluline töötajate koolitamine pettuste ennetamiseks ja avastamiseks. Töötajatel peab olema võimalikult lihtne pettuste kahtlustest ette kanda, kuid konfidentsiaalsus peab olema tagatud. Igasugusest kahtlusest teavitamine võib kahjustada töötajate suhteid või isegi lõppeda teavitaja enda töökohakaotusega.

Seetõttu mõeldakse enne igasugusest kahtlusest teavitamist hoolega järele, enne kui minnakse kellegi peale kaebama. Samuti ei pruugi töötajad neile teadaolevat infot edastada, kui nad leiavad, et selle tulemusena midagi ei juhtu ja juhtkond asjale kuidagi ei reageeri.

Kasutatud materjalid: Pille Pärna magisrtitöö teemal "Pettuste sooritamine, nende ennetamine ja avastamine ning seos sisekontrollisüsteemiga".

Refereeritud ajakirja RP septembrinumbrist. siit .

Ajakirja RP saab tellida

 

Autor: Lemmi Kann, Pille Pärn, Kersti Ruut