Toimetaja veerg: tööleping iseendaga?

Üks eelmisel nädalal kõlama jäänud kokkuvõte juhendi kohta oli, et maksuamet poleks tohtinud iseenda renomeele mõeldes nii toorest ja auklikku paberit oma maja seinte vahelt välja lastagi, isegi kui tegemist vaid tööversiooniga, nagu maksuamet igal sammul rõhutab.

Kas nüüd kiirustamise või millegi muu tõttu, kuid suisa absurdini küündivaid punkte leiab sellest juhendist tõesti. Eelmisel nädalal tuli teemaks näiteks see, kas ja kuidas saaks ühemehefirma omanik ja juhatuse liige iseendale töötasu maksta, nagu maksuameti hinnangul see dividendide võtmise asemel toimuma peaks.

Selles mõttes oleks ju maksuhalduri loogikal jumetki, et ühemehefirmas peab keegi ikka natuke aktiivset tööd ka tegema, et passiivne tulu üldse tekkida saaks. Kus on aga aktiivne töö, seal peab olema ka palk.

Selle koha peal saab aga loogika otsa.

Palka makstakse töölepingu alusel. Kuid kes, kellega ja kuidas sõlmib ühemehefirmas töölepingu?

See on vaidlus, mis tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami sõnul käib juristide seas juba pikemat aega - kas füüsiline isik saab sõlmida iseendaga lepingu kirjutades ühe käega lepingule alla töötajana ning teise käega tööandjana?

Nagu Siitam ka ütles, on see nonsenss. Töölepingu puhul on ju tegemist alluvusvahekorraga ning rääkimata õiguslikust aspektist oleks see üsnagi skisofreeniline suhe - aktsionär, omanik, juhatuse liige ja samas ka töötaja ühes isikus. Kellele ma siis allun? Kas iseendale?, küsiks seepeale ühemehefirma omanik.

Siin aga absurdsused ei lõpe, vaid maksunõustajate sõnul alles algavad.

Mängime läbi stsenaariumi, kus võtan iseennast tööle oma ühemehefirmas, mille tegevus on sesoonse iseloomuga. Oletame, et suvel läheb tegevuse iseloomu tõttu äri kehvasti, rahavood kuivavad kokku ja ma ei ole enam võimeline endale palka maksma. Kuna muud üle ei jää, koondan ennast ise ning maksan endale ühe kuu koondamishüvitist ning kui töötatud aastad lubavad, maksab töötukassa teist sama palju juurde. Ühel hetkel läheb aga turg jälle üles, ma loon uue töökoha, pakun seda iseendale ja võtan ennast uuesti tööle, töötan mõnda aega ja siis koondan jälle.

Samas võtmes võiks läbi mängida nii mitmedki punktid töölepinguseaduses. Seda muidugi juhul, kui maksuamet jääb selle juurde, kuidas juhendi praeguse variandi järgi peaks käsitlema ühemehefirma omaniku poolt teenitud tulude klassifitseerimist dividendideks või töötasuks.

Kuid ärgem rutakem sündmustest ette. Kuupäev, mil selgub, kuidas näevad seda probleemi maksuspetsialistid ja advokaadid, kelle poole maksuhaldur juhendile hinnangu saamiseks pöördus, pole enam mägede taga. Seni Äripäevas avaldatud kommentaarid dividendide maksustamise juhendi kohta pole maksuameti poolt vaadatuna pehmelt öeldes just julgustavad. Kas aga maksuhalduril on julgust tunnistada, et tema ambitsioonikas kirjatöö teemal „Kuidas maksumaksjalt rohkem makse kätte saada?” pole just kõige paremini välja kukkunud?