Taimed päästsid maailma jäätumisest

Teadlastele pole siiani olnud selge, mis takistas jääaegadel tegelikust veelgi ulatuslikumaks muutumast, sest kliimamudelite kohaselt võinuks süsinikdioksiidi tase atmosfääris langeda nii madalale, et oleks vähenenud võimsusega kasvuhooneefekti tõttu võinud tekitada väga tõsise jääaja, mil jää võinuks katta suure osa Maast, kirjutas Science Daily.

Teadlased usuvad nüüd, et on leidnud sellele küsimusele ühe võimaliku vastuse. Ajakirjas Nature kirjutasid Ameerika teadlased, et Maa päästsid liustike jäisest haardest taimed. „Viimase 25 miljoni aasta jooksul on atmosfääri süsinikdioksiidi kontsentratsioon keskkonnamuutustele vaatamata olnud märkimisväärselt stabiilne,“ ütles üks uurimuse autoreist Ken Caldeira Carnegie instituudist. „Maismaataimed on peamine puhver, mis on hoidnud süsinikdioksiidi kontsentratsiooni kitsas vahemikus.“

Süsinikdioksiid satub atmosfääri peamiselt läbi vulkaanilise tegevuse. Kivimite murenedes tekivad uued mineraalid, mille koosseisu haaratakse ka süsinikdioksiid. Heaks näiteks on siin lubjakivi, mis koosneb keemiliselt kaltsiumkarbonaadist. Tard- ja moondekivimite murenemine vabastab vette kaltsiumiioonid, mis vees lahustunud süsinikdioksiidiga reageerides moodustavad kaltsiumkarbonaadi.

Seega sõltub süsinikdioksiidi atmosfääri kogunemise kiirus vulkaanilisest aktiivsusest. Selle eemaldamise kiirust kontrollib peamiselt aga murenemise kiirus. Kõige kiiremini murendatavaks piirkonnaks on mäestikud, tasandikel on murenemise kiirus palju aeglasem. Arvestades seda, et viimased paarkümmend miljonit aastat on toimunud mitmed aktiivsed mäetekkeprotsessid (näiteks Himaalaja, Andid, Alpid, Tiibeti platoo), siis pole murenenud materjalist olnud puudust.

Järelikult on viimase paarikümne miljoni aasta jooksul valitsenud väga head tingimused süsinikdioksiidi atmosfäärist välja viimiseks. Lisaks on ka vulkaaniline aktiivsus vastaval ajajärgul olnud mitte just kuigi aktiivne.

Sellele vaatamata on süsinikdioksiidi tase atmosfääris olnud ikkagi üllatavalt stabiilne. Miks? Siin tulevadki mängu taimed, sest nad aitavad kontrollida murenemise kiirust. Taimede juured eraldavad happelisi ühendeid, mis soodustavad kivimite murenemist ning suurendavad põhjavees lahustunud süsinikdioksiidi kontsentratsiooni, mis omakorda muudab põhjavee happelisemaks. Süsinikdioksiid on fotosünteesivate organismide jaoks eluliselt tähtis tooraine. Mida vähem on õhus süsinikdioksiidi, seda enam taimed kannatavad ning seeläbi aeglustub ka murenemine. Seega moodustub negatiivse tagasisideme mehhanism, mis hoiab süsinikdioksiidi taseme atmosfääris stabiilsena.

Kas taimed suudaksid päästa maailma ka inimtekkelisest kasvuhooneefektist ja sellest tulenevast globaalsest soojenemisest, mis on põhjustatud fossiilsete kütuste põletamisest? „Ei, inimkond paiskab süsinikdioksiidi atmosfääri sellise kiirusega, et murenemisprotsessid ei suuda sammu pidada,“ ütles Caldeira. „Lõpuks eemaldatakse üleliigne süsinikdioksiid kiirenenud murenemise tõttu küll atmosfäärist, kuid see ei päästa meid kliimamuutusest lähemate aastasadade jooksul. Süsinikdioksiidi eemaldamiseks läbi loodusliku murenemise kulub sadu tuhandeid aastaid,“ lisas ta.

Autor: Novaator