Muudatused töölähetuse kulude hüvitamisel ja päevarahade maksmisel

Uue töölepinguseaduse peatse jõustumisega on nii formaalne kui ka praktiline vajadus muuta senist korda töölähetuse kulude hüvitiste maksmisel. Sisuline vajadus senise korra muutmiseks tuleb eelkõige sellest, et uue töölepinguseaduse kohaselt ei kuulu enam siseriiklike lähetuste puhul maksmisele päevaraha.  

Lühidalt:

Samuti võttis riigikogu veebruari lõpul vastu seadusemuudatused, mis viisid senised päevarahade piirmäärad ka tulumaksuseadusesse. Nii on alates juulist juba tulumaksuseaduses kirjas järgmiselt:

(3) Tulumaksuga ei maksustata:

1) avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isiku makstavat teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavat nimetatud kulude hüvitist ning teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitist. Majutuskulude hüvitise maksuvaba piirmäär riigisisese lähetuse korral on 1200 krooni ööpäevas ja välislähetuse korral 2000 krooni ööpäevas ning välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 500 krooni. Käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kulude hüvitiste ja välislähetuse päevaraha maksmise korra kehtestab vabariigi valitsus määrusega. 

Samuti ütleb uus töölepinguseadus, et töötajal on õigus nõuda töölähetusega tekkinud kulude hüvitamist ning välislähetuse päevaraha vastavalt vabariigi valitsuse poolt kehtestatud alammäärale.

Kaob sätestatud piirang muude lähetusega seotud kulude hüvitamisel

Kuna 1. juulil 2009 jõustuv uus töölepinguseadus ei näe ette riigisisese lähetuse korral päevaraha maksmist, käsitleti ka tulumaksuseaduse maksuvabastuste juures üksnes välislähetuse päevarahaga seonduvat. Oluline muudatus seaduses oli seegi, et enam ei kehtestatud seni määruses sätestatud piirangut, mille kohaselt muid lähetusega seotud kulusid tohtis hüvitada vaid kuni 35% päevaraha summast välislähetuse korral ja kuni 100% päevarahast riigisisese lähetuse korral. Kuna kuludokumendiga tõendatud ja lähetusülesande täitmiseks vajalikke kulusid peaks olema võimalik teha summaarse piiranguta, siis vastavad muudatused viidi seadusesse ka sisse. Viimast põhimõtet on järgitud ka uues töölähetuste korra ja päevarahade alammäära määruses, mille eelnõu hiljuti ministeeriumitevahelisele kooskõlastusele saadeti. Uus kord töölähetuse kulude hüvitiste ja välislähetuse päevaraha piirmäärade ning nende maksmise kohta väljendab siiski suures osas sarnaseid põhimõtteid nagu seni. Kõik kulud tuleb jätkuvalt tõendada ning lähetused korrektselt vormistada. 

Kaotatakse töölähetuse päevaraha alammäär riigisisesel lähetusel ning välja jäetakse majutuskulude alammäärad

Nagu öeldud on peamiseks erinevuseks võrreldes hetkel veel kehtiva korraga tööandjal riigisiseste töölähetuste puhul päevaraha maksmise kohustuse puudumine. Kulude piirmäärasid muudetakse ainult selles osas, et kaotatakse töölähetuse päevaraha alammäär riigisisesel lähetusel, ning jäetakse täielikult välja majutuskulude alammäärad. Praegu on majutuskulude alammäär seotud töötaja õigusega keelduda lähetusest, kui majutuskulud on alammäärast väiksemad. Töölepinguseaduse kohaselt on lähetusse saatmine reguleeritud seaduse tasandil (TLS § 21) ning lähetusse minemise korraldus on töötajale täitmiseks kohustuslik. Seega ei saa lähetusse minemisest keeldumise õigus sisalduda määruses ning seisneda nt selles, et reaalne majutuskulu on väiksem kui määruses kirjas.  

Riigisisese lähetuse päevaraha maksmise kohustuse kaotamisega jäetakse sellelt ära ka maksuvabastus

Maksuvabastuse piirmäärad jäetakse samaks, kuid seoses riigisisese päevaraha maksmise kohustuse kaotamisega (TLS § 40) jäetakse ära ka maksuvabastus riigisisese lähetuse päevarahalt. Siseriikliku lähetuse päevaraha maksmine on küll kokkuleppel töötajaga jätkuvalt võimalik, kuid kuna sellise päevaraha maksmise kohustust tööandjale töölepingu seadusega ei panda, ei kehtestata päevarahale miinimummäära ega anta siseriiklikule päevarahale maksuvabastust. Nagu kirjeldatud, sisaldub sama põhimõte ka tulumaksuseaduse muudatustes, mis jõustuvad samuti juulist. Maksuvabalt on võimalik vaid otseste lähetusega seotud kulude hüvitamine. 

Nii nagu ütleb uus töölepinguseadus, on ka määruse eelnõus kirjas, et töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning lähetusülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude hüvitamist ning välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmist vähemalt päevaraha alammäära ulatuses. Täiendavalt soovitakse määruses aga selgitada, millised need muud kulud on. Eelnõus sisalduva avatud loetelu kohaselt on sellisteks kuludeks näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnevad, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud.

Töölähetusega seotud kulud hüvitatakse nagu ikka kulu tõendava dokumendi ja tööandja kirjalikult väljendatud otsustuse alusel. Lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja päevaraha määrad. Kulude hüvitamise otsustus saab näiteks väljenduda nii tööandja antud korralduses, käskkirjas vms, või töötaja poolt koostatud taotluses (esildises), millele tööandja teeb märke kulude hüvitamise otsustuse väljendamiseks.

Uue töölähetuste kulude ja päevarahade määruse eelnõuga on kõigil huvitatutel võimalik tutvuda tavapäraselt ka Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee/?id=1300.