Vanad töölepingud kehtivad ka uue seadusega 1. juulist (Maaleht)

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam kinnitab, et 1. juulist jõustuva töölepingu seadusega jäävad kehtima kõik seni sõlmitud töölepingud, neile vaid lisatakse muudatused. Kas uue seadusega saab ka suuliselt töölepingut sõlmida?Seaduseelnõu ühes variandis nähti tõesti ette, et kirjalikke töölepinguid enam polegi, tulevad ainult suulised lepingud, aga see on ilmne liialdus.Tööleping peab endiselt olema kirjalik. Tulevane seadus aktsepteerib aga kõiki kirjalikke vorme, mida on võimalik taas­esitada. Seega võib kokku leppida ka näiteks meili teel.Näiteks tööandja saadab töötajale meili, et ta teeb ettepaneku muuta töölepingu tingimusi. Ja töötaja vastab talle meili teel, et jah, ta on nõus. Või ei ole nõus. Prindib meili välja, paneb lepingu juurde ja see kirjutatakse alla. SMS näiteks aga lepingu sõlmimiseks ei sobi, sest SMSi ei ole hiljem võimalik taasesitada.Lepinguid võib sõlmida ka Interneti teel, kui need on digiallkirjastatud.Kas juba sõlmitud töölepingud jäävad ka pärast 1. juulit kehtima?Loomulikult. Mitte mingil juhul ei ole vaja hakata lepinguid uuesti sõlmima! Töölepingu osas ei muutu pärast 1. juulit oluliselt midagi. Sama leping läheb edasi, ainult et see tuleb kriitiliselt üle vaadata ning välja jätta need tingimused, mis ei ole uue seadusega kooskõlas. Näiteks hüvitised ja lisatasud lähevad 1. juulist jõustuva seadusega vastuollu.Neid tingimusi, mida on vaja uuest seadusest lähtuvalt muuta, muudetakse lepingu lisaga.Kui lepinguid täidetakse arvutis, on muidugi lihtsam kustutada arvutis see lepingutingimus ära, mis enam ei kehti, ja panna uus asemele. Aga kindlasti on tarvis uuendatud leping välja printida, sest lepingule on vaja allkirju, samuti ka muudatustele. Muidu need ei kehti.Kui pikalt võib sõlmida tähtajalist lepingut?Ka uue seadusega jäävad tähtajalised ja tähtajatud lepingud. Samas ei anna uus seadus enam täpset loetelu, millal võib tähtajalist töölepingut sõlmida. Öeldud on vaid, et töö peab siis olema ajutise iseloomuga. Nii et nüüd on hoopis lihtsam tähtajalisi töölepinguid sõlmida.Tähtajalise lepingu maksimaalne pikkus on 5 aastat, lühimat aega ei ole antud.Kas tööle asudes on katseaeg kohustuslik?Praegune seadus näeb ette, et katseaja kohaldamises tuleb lepingus kokku leppida. Lepingusse kirjutatakse siis, et töötajal on katseaeg näiteks 4 kuud.Uue seadusega on aga katseaeg seadusest tulenev, s.t selles ei ole vaja eraldi kokku leppida. Töötaja asubki tööle katseajaga. Ilma katseajata on võimalik asuda tööle ainult siis, kui pooled on selles eraldi kokku leppinud.Katseaeg on ikka 4 kuud. Ainus muudatus on see, et kui on tähtajaline tööleping kestusega kuni 8 kuud, siis katseaeg on pool lepingu kestusest.Nii et kui tulevikus võetakse inimene 4 kuuks tööle, on tema katseaeg 2 kuud. Võetakse 3 kuuks, on katseaeg 1,5 kuud.Mis tööd saavad teha 7aastased lapsed?Tõesti on imestatud, et lapsed võivad meil uue seaduse alusel juba 7aastaselt töötada. Aga see muudatus on mõeldud nii, et alates 7. eluaastast võib laps töötada ainult kultuuri- ja reklaamitegevuses, kui tema seaduslik esindaja sõlmib lepingu ja laps saab selle tegevuse eest palka. Niisiis, 7-12aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaami­tegevuse alal.Nii et 7aastast ei saa saata peenraid rohima?Ei, seda nüüd küll teha ei tohi, et laps saadetakse, labidas seljas, kuhugi haljastustööd tegema. Mõeldud on ikkagi kultuuri- ja reklaamitegevust.Meie köögiviljakasvatajatel on raskusi, et pole, kes peenraid rohiks. Kui vanalt võib lapsi põllule rohima või kõplama saata?Lapsed saavad selliseid töid teha alates 13. eluaastast. 13 aastat on seaduse järgi miinimumvanus, et laps võiks töötada. 13- ja 14aastaste töölevõtmiseks on aga vaja tööinspektori nõusolekut, 15-17aastaste noorte puhul enam tööinspektori luba ei nõuta, küll on aga vaja lapsevanema nõusolekut.Samaks on jäänud piirangud alaealiste tööaja ja töö raskuse osas. Töö ei tohi olla raske ega tervisele ohtlik. Tööandja võib 13-14aastase alaealisega või 15-16aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. See peab olema ikkagi kerge töö.Kas palga asemel tuleb töö­tasu?Uues seaduses ei räägita tõesti enam palgast, vaid töötasust - see on töötajale töö eest makstav tasu. Samuti ei nähta ette põhipalka, lisatasusid ja juurdemakseid, jääb ainult kogu töö eest makstav tasu.Aga kui pooled (tööandja ja töötaja) on kokku leppinud, võib lisanduda näiteks majandustulemuste või tehingute eest lisatasu. Pooled võivad kokku leppida lisatingimustes, samuti ka muudes lisatasudes, mitte ainult nendes, mis seadus selgesõnaliselt kehtestab.