Maksude osas tuleb muudatusi

Tulumaksuseaduse muudatuste jõustamine lükkub edasi

Kõige selgem poliitiline otsus on tehtud ettevõtte tulumaksu osas. 14. augustil otsustas valitsus, et Eesti lükkab äriühinguid puudutava tulumaksuseaduse muudatuste jõustamise aasta võrra edasi. Tegemist on sellesama TMS muutmise seaduse, mille riigikogu võttis vastu kevadel, (26. märtsil 2008, avaldatud RT I 16.04.2008, 17, 119) jõustumise edasilükkamisega. Need olid need muudatused, millest oleme Teatajas varem korduvalt juttu teinud ja mille eesmärk oli viia Eesti seadusandlus kooskõlla Euroopa Liidu ema- ja tütaräriühingute direktiiviga. Muudatus oleks säilitanud Eesti ettevõtete tulumaksusüsteemi põhijoone - maksuvabastuse äriühingu poolt reinvesteeritud kasumile. Muutunud oleks maksustamise aeg. Tulumaksu puhul läinuks Eesti üle aastapõhisele maksustamisele, kuid ettevõtetele tulnuks kohustus tasuda avansilisi makseid. Samade muudatustega aga oleks kadunud praegune dividendide topeltmaksustamine välisfirmadele, kellel on Eesti ettevõttes väikeosalus. Need muudatused jõustuksid muidu 1. jaanuarist 2009.  

Valitsuse otsus tähendab, et riigikogu peab vastu võtma uue seadusemuudatuse selle tähtaja muutmiseks. Kas selles tulevases muutmise seaduses muudetakse veel midagi, on aga praegusel hetkel teadmata. Mis põhjusel aga juba otsustatud TMS muudatust ümber otsustatakse? Asi on loomulikult rahas. Rahandusministeeriumi esialgse hinnangu kohaselt annaks TMS muudatuste jõustumise edasilükkamine riigi tuleva aasta eelarvele juurde ligi 1,3 miljardit krooni. Selle otsuse mõju ettevõtete olukorrale on küllaltki lihtne. Jääb nii, nagu on ja senine tuttav süsteem ja maksude maksmise ja deklareerimise kord kestab edasi. 

Automaks tuleb

Teine oluline teadaolev poliitiline otsus on see, et automaks tuleb. Jällegi aga valitseb teatav ebaselgus selles, mida, mis alusel ja kuidas kavatsetakse maksustada. Suhteliselt kindlalt võib öelda, et on otsustatud, et tõstetakse TMS § 48 lõigete 7 ja 8 alusel kehtestatud tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto tasuta või soodushinnaga kasutada andmisel erisoodustuse hinda. Seda praeguselt 2000 kroonilt kuus 4000 kroonini kuus iga töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutatud sõiduauto kohta. Poliitikute poolt on ühtlasi ka välja lubatud, et sama summani tõstetakse isikliku sõiduauto ettevõtluses kasutamisel selle maksuvaba hüvitise määra. Ka see peaks siis olema 4000 krooni kuus. 

Lõplikku selgust veel ei ole, mis saab tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto kasutamisel käibemaksust – ehk kas tuleb asuda välja arvutama ja maksustama kogu omatarvet või võetakse ka siin omatarbe maksustatava väärtuse aluseks 4000 krooni. 

Vastavate eelnõude saamisel avalikustame need tavapäraselt kodulehel rubriigis Majanduspoliitika aktuaalsete teemade all ja anname siis juba kindlatest ja konkreetsetest muudatustest teada ka Koja infokandjate vahendusel. 

Originaalartikkel