Eesti tööandjad suhtuvad töö ja eraelu parema ühendamise võimaluste pakkumisse soosivalt. Näiteks paindlik tööpäeva alguse ja lõpu aeg on ligi kolmveerandis ettevõtetes ja kodus saab töötada pea pooltes, selgus sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi viidud intervjuudest 301 Eesti eraettevõtte juhiga.
Juhid peavad pere ja harrastustega seonduva tarvis aja leidmist valdavalt kas väga oluliseks, äärmiselt oluliseks või pigem oluliseks vajaduseks. Ebaolulisena käsitab seda vaid kuni 5% vastanuist. Milliseid võimalusi siis töö- ja eraelu paremaks ühitamiseks pakutakse?
Isa lisapuhkust on võimalus saada 69% ettevõtetes, 16% seda ei võimalda ja 15% ei oska öelda. Enam on isa lisapuhkust pakkumas suuremad ettevõtted.
Lastehoid ettevõtte poolt on väga marginaalne võimalus - vaid 4% ettevõtteid pakub seda, 82% ettevõtteid seda võimalust ei paku ja 12% juhtidest ei oska vastata. Ka lastehoiu osalist või täielikku kompenseerimist pakutakse harva. 8% ettevõtetest kasutab seda, 70% ei kasuta ja 21% juhtidest ei oska vastust anda. Need, kes ülaltoodud võimalusi ei paku, põhjendavad, et töö iseloom ei ole sobiv ja seda pole küsitud.
Töötajate huvitegevust kompenseeritakse 29% Eesti ettevõtetes, 61% seda ei tee. Väiksemad ettevõtted pakuvad seda võimalust vähem, suurettevõtetes on niisugune praktika küllaltki levinud.
Ruth Alas
EBSi juhtimise õppetooli juhatajaTõnu KaarelsonEBSi juhtimisinstituudi direktor
Autor: Ruth Alasi
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.