• 14.03.08, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Me ei nõustu väitega, et tulumaksuseaduse muudatused halvendavad Eesti ärikeskkonda

4. märtsi Äripäevas lahati tulumaksuseaduse muudatuste poolt- ja vastuargumente. Täpsemalt käsitleti neid muudatusi, millega maksustatakse peale dividendide ka muid väljamakseid ja likvideerimisjaotisi äriühingu tasandil.
Artiklisoli toodud ka audiitoribüroo väide, et need muudatused pärsivadoluliselt Eesti majanduskeskkonda. Äripäev küsis sellele väitele kaEesti Kaubandus-Tööstuskoja kommentaari, kuid meie vastust ei avaldanud.
 
Meiearvame pigem, et audiitoribüroo järeldustena esitatud probleemideulatus ja olulisus võivad osutuda pigem teoreetiliseks kui tegelikuksprobleemiks.
 
Eestiinvestorite puhul maksustatakse praegu füüsilise isiku tuluna seeäriühingu sissemaksete vähendamisel, aktsiate, osade või osamaksetetagasiostmisel või tagastamisel ning äriühingu likvideerimisel tehtudväljamaksete osa, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi jamitterahalisi sissemakseid. Eelnõu kohaselt seda edaspidi enamfüüsilise isiku tuluna ei maksustata. Sama maksuobjekt maksustatakseäriühingu tasemel. Ma ei saa nõustuda väitega, et see pärsib oluliseltEesti ärikeskkonda.
 
Eelnõugamaksustatakse äriühingu kasum äriühingu tasandil, sõltumata sellest,kuidas seda äriühingust välja võetakse – kas jaotatakse dividendidenavõi äriühingu likvideerimisel likvideerimisjaotisena. Nimetatudpõhimõte järgib tegelikult ju sedasama ideoloogiat, mis omal ajal saimeie TMS nurgakiviks:niikaua, kui raha kasutatakse ettevõtluses, seda ei maksustata, kui agakasum ettevõtlusest välja viiakse, siis maksustatakse.
 
Eelnõuautorid on põhjendanud igasuguste väljamaksete ja likvideerimisjaotistemaksustamise seadustamist vajadusega likvideerida Eesti residendi jamitteresidendi ebavõrdne kohtlemine. Muudatustega vähendataksemaksukohustuse optimeerimise võimalusi äriühingust kasumi väljavõtmiselning püütakse tagada igasuguse kasumi väljaviimise korral sellemaksustamine Eestis. Sellega, et kehtiv seadus võimaldabteatavat ebavõrdset kohtlemist, saab nõustuda. Kas aga pidadamitteresidentide maksukohustuse (võrreldes Eesti residentidega)vähendamise võimaluste sisulist äravõtmist (või vähendamist)positiivseks või negatiivseks, sõltub ilmselt hinnangu andja isikust.Mitmed ettevõtjad on varasemalt avaldanud arvamust, et Eesti peablõpetama välisinvestorite soosimise ja välistama võimaluse Eestisgenereeritud tulu maksuvabalt Eestist välja viia. Välisinvestoridvõivad tõenäoliselt olla vastupidisel seisukohal.
 
Pärisideaalseid lahendusi siiski olemas ei ole. Viidatud muudatuste eelnõustväljajätmine tähendaks auku seaduses. See seaks tegutsevad, kasumitteenivad ja dividende maksvad residentidest äriühingud ebavõrdsesseolukorda võrreldes näiteks kiirelt likvideeritavate äriühingutega, miskuuluvad mitteresidentidele. Mitteresidentidele kuuluvate äriühinguteomanikud saaks siis lihtsalt likvideerimisjaotise näol kasumi ilmaigasuguste maksudeta Eestist välja viia.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.12.24, 07:30
Avalikusta kliendi võlg ja tagastamise kiirus kahekordistub
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele