Raseda või väikelapse vanema töösuhte eripärad

 

Eks ole see ka mõistetav, kuna väikesed lap­sed mõjutavad olulisel määral vanemate elu­korraldust ja töösuhteidki. Samuti ei ole rase naine sageli võimeline töötama sama koor­musega ja samades tingimustes, kui ta se­da eelnevalt on teinud.

 ..... 

Käesolevas artiklis vaatleme, milliste seadusandja kehtestatud miinimumreeglitega peaksid nii tööandja kui ka töötaja arvestama, kui töötaja on rase või kasva­tab väikelast.

 

Tööandja informeerimine

 

Et tööandja saaks arvestada raseda töötaja tervisliku seisundi eripäradega ning võimal­dada õigusaktidega ettenähtud õiguste kasutamist, peaks töötaja informeerima tööand­jat oma rasedusest võimalikult varakult. See hoiaks ära ka hilisemaid võimalikke vaidlusi. Töötaja peaks tööandja informeerimiseks esi­tama oma seisundi kohta arstitõendi. Nii on tööandjal piisavalt aega otsida asendustöö­tajat, teda välja koolitada, kergendada rase­da töötaja töötingimusi, teha vajalikke üm­berkorraldusi jne.

 

Kui tööandja ei ole teadlik töötaja rase­dusest ja lõpetab töötajaga töölepingu, siis on see küll rasedusest mitte teadmisest sõltu­mata ebaseaduslik, kuid vaidluse korral võib kohus seda mitte arvestada ning nõutavat hüvitist vähendada või selle hoopiski välja­nõudmata jätta. Seega on vaidluste ja kahju ärahoidmiseks mõistlik tööandjat võimali­kult varakult oma rasedusest informeerida.

 

Kergema töö võimaldamine

 

Juhul, kui töö on füüsiliselt raske või muul põhjusel raseda töötaja tervist või tema ra­seduse kulgu ohustav, peab tööandja arsti­tõendi alusel kergendama raseda töötingimu­si või viima ta üle kergemale tööle.

 

Kui arst on otsustanud vastava töövõime­tuslehe väljastada, siis oleks mõistlik paluda, et ta selles kirjeldaks ka soovituslikke töötin­gimusi. Tööandja edastab töövõimetuslehe ja tööandja saatekirja haigekassale ning viima­ne hüvitab töötajale tekkinud palgavahe, ju­hul kui töötingimuste kergendamine või uus töökoht on vähem tasustatud kui endine (ar­vutatuna töötaja eelmise aasta sotsiaalmak­suga maksustatavast tulust).

 

Reeglina saab tööandja võimaldada töö­tajale kergemaid töötingimusi (nt osalise aja­ga töötamist). Juhul, kui tööandjal ei ole või­malik seda teha või tal ei ole võimalik tööta­jat üle viia kergemale tööle, vabastatakse töö­taja töövõimetuslehel näidatud ajaks tööst. Selleks peab olema ka tööinspektori eelnev kooskõlastus, mille hangib tööandja. Tööand­jal tuleb töövõimetusleht, arsti tõend ja töö­inspektori kooskõlastus esitada seitsme päe­va jooksul haigekassale. Kui töötaja vabasta­takse töölt, maksab haigekassa haigushüvi­tist 80% ulatuses töötaja eelmise aasta sot­siaalmaksuga maksustatavast tulust.

 

On selge, et töötingimuste kergendami­ne või üleviimine teisele tööle nõuab töö­andjalt töö ümberkorraldamist, mida ta ei ole kindlasti võimeline tegema üleöö. See­ga oleks rasedal enne arsti otsuse saamist mõistlik sellest tööandjaga eelnevalt rääki­da. Nii on arsti otsuse esitamisel võimalik ju­ba sujuvalt tööd jätkata.

.....

Erakorraline puhkus

 

Rasedale antakse sünnituslehe alusel rasedus-ja sünnituspuhkust kokku 140 kalendripäeva (mitmikute või tüsistustega sünni puhul 154 kalendripäeva), millest 70 kalendripäeva (s.o 30. rasedusnädalal) võib naine ära kasu­tada enne sünnitust. Selleks aga, et nimeta­tud päevade ulatuses kindlasti hüvitist saa­da, peab rase jääma töölt ära vähemalt 30 kalendripäeva (s.o 35. rasedusnädalast) en­ne arsti määratud eeldatava sünnituse kuu­päeva. Juhul kui rase töötab kauem kui 30 kalendripäeva enne arsti määratud sünni­tuse kuupäeva, siis ei maksta sünnitushüvitist nende päevade eest, mille võrra jäi nai­ne hiljem puhkusele.

 

Kui rasedale on arsti otsusel määratud kergendatud töö või ta on üle viidud teisele tööle, tuleb tal 140 päeva eest hüvitise saa­miseks jääda rasedus- ja sünnituspuhkuse­le vähemalt 70 päeva enne arsti määratud sünnitustähtaega.

 

Rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämi­seks tööandjale avaldust esitama ei pea, ku­na arst märgib haiguslehele kuupäeva, mil­lest alates rasedus-ja sünnituspuhkus algab ning rase esitab selle tööandjale. Tööandja esitab sünnituslehe haigekassale, mille alu­sel tasub haigekassa töötajale sünnitushüvitist täies ulatuses töötaja keskmisest tulust (arvutatuna töötaja eelmise aasta sotsiaal­maksuga maksustatavast tulust).

.....

 

Loe edasi: Raseda või väikelapse vanema töösuhte eripärad