Tööjõu arendamine vajab senisest enam tähelepanu

„Praegusel väikese tööpuudusega ajal on töötajate jaoks õige aeg otsida veelgi paremaid töötamise võimalusi, vajadusel täiendada end või õppida uut eriala,” ütles rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna analüütik Katrin Uudeküll. „Selliselt toimides on võimalik kindlustada konkurentsivõime tööturul ka siis, kui tööpuudus hakkab suurenema.”

Eesti majanduses on käimas ümberstruktureerimine tööjõumahukatelt tegevusaladelt suuremat lisandväärtust andvatele tegevusaladele, mis nõuab tehnoloogia uuendamise kõrval ka inimressursi arendamist.

Statistikaameti andmetel kasvas käesoleva aasta teises kvartalis töötavate inimeste arv eelmise aasta väga kiire kasvu taustal veelgi - 1,3 protsenti; 658 600 inimeseni. Jätkuvalt vähenes tööpuuduse määr, mis oli teises kvartalis vaid 5 protsenti.

Teise kvartali tööturu andmetest selgub samas, et hõivatute arv on hakanud mitmel tegevusalal juba vähenema. See toimub püsivalt eelkõige põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ning kalapüügi alal. Ennekõike on löögi alla sattunud metsamajandus Eesti raiemahtude piirangute ning impordi raskuste tõttu Venemaa suunalt.

Töötajate arv vähenes teise kvartali andmetel ka töötlevas tööstuses, energeetikas, kaubanduses, hotellides ja restoranides ning veonduse, laonduse ja side alal. Hõivatute arvu järsk vähenemine toimus käesoleva aasta esimeses pooles veel hariduses, kus avaldab mõju õpilaste arvu püsiv vähenemine ning koolide sulgemine. Kokku vähenes töötavate inimeste arv eelpool nimetatud tegevusaladel teises kvartalis 21 000 inimese võrra.

Töötavate inimeste arv kasvab jätkuvalt ehitussektoris, kus viimase nelja aastaga on töötajate arv kahekordistunud 40 000lt üle 80 000 inimeseni, moodustades nüüdseks 12,5 protsenti kogu hõivatute arvust. Kinnisvarasektori võimalikul jahtumisel väheneb nõudlus ehitajate järele, mistõttu tuleb ka ehitajatel mõelda paremale spetsialiseerumisele omal alal või koguni ümberõppele.

Töötajate konkurentsivõime parandamisele aitab kaasa uue rahastusperioodi Euroopa Sotsiaalfondi projektide käivitumine tuleval aastal. 2004-2006 rahastusperioodi projektide edulugudest on Sotsiaalministeerium avaldanud raamatu (www.sm.ee), mis annab häid näiteid koostööst ettevõtete, koolide, omavalitsuste ja tööturuameti vahel. Seeläbi on võimalik aidata kaasa inimressursi arendamisele, mis on Eesti majanduse jätkusuutlikkuse saavutamisel esimene prioriteet. Majanduse jahtumisel on keskseteks märksõnadeks ka tööturu, töötajate ja ettevõtete paindlikkus muutuvas majanduses ning avatus uutele võimalustele.