Töölähetused endiselt aktuaalsed

Kuna töölähetusega seotud küsimusi reguleerivad erinevad seadused ja määrused, on mõnikord raske konkreetsele küsimusele vastust leida. Peale Eesti seadusandluse on sageli vaja olla kursis ka teistes riikides kehtestatud nõuetega. Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tekkis ka siinsetel ettevõtjatel võimalus tööjõu vaba liikumise kaudu teistes riikides teenuseid osutada. Tänapäeval võib töötaja töö tegemise koht olla nii Eestis kui ka väljaspool.

Tavaliselt oleme harjunud lähtuma töölähetuse hüvitiste maksmisel suhtest töövõtja- tööandja. Meie üldise seadusandluse täienemisega on tekkinud juurde mõisted loovisiku lähetus ja spordilähetus. Samuti võib hüvitise maksjaks olla ka kolmas isik.

Töölähetusega seoses on nii lähetajal kui lähetataval nii kohustused kui ka õigused. Näiteks tööandjal on kohustus maksta päevaraha, korteriraha ja sõiduraha. Sageli väidavad tööandjad, et töötaja on nõus, et päevaraha ei maksta. Tööandjal on küll võimalus vähendada päevaraha määra kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine, kuid päevaraha mittemaksmiseks puudub seaduslik alus.

Töölähetuste puhul osutub kõige populaarsemaks ja ka problemaatilisemaks valdkonnaks töö tegemise koht. Töölähetuse päevarahade suurus sõltub töölähetuse kohast. Esimeseks komistuskiviks on tihti see, et töölepingus on küll märgitud töö tegemise kohaks näiteks Eesti, aga tegelikult töötab isik pikemat aega väljaspool Eestit. Sellise teguviisi korral on mööda mindud töölepingu seaduse § 26 nõuetest, Koolitusel anname põhjalikuma ülevaate töölähetusi puudutavatest nõuetest. mis muuhulgas sätestab, et töötaja töötamise korral välisriigis üle ühe kuu tuleb märkida ka välisriigis töötamise kestus. Teiseks komistuskiviks on see, et mõned tööandjad asendavad lähetuse ajaks osa palka päevarahaga. Sellise käitumise eesmärgiks on sotsiaalmaksu kulu vältimine, sest normi piires päevarahade maksmine on nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuvaba.

Kui töötaja töö tegemise koht ongi töölepingu järgi väljaspool Eestit, siis lähetusega seotud hüvitiste maksmisel tuleb lisaks tavapärastele reeglitele arvesse võtta töö tegemise asukohariigi seadusandlust.

Eespool kirjeldatu on väike osa töölähetustega seotud probleemidest.

Täpsemalt saad teada kui registreerud koolitusele "Leiame lahendusi töölähetustega seotud probleemidele"