Rahandusministeeriumi andmetel laekus seitsme kuuga riigieelarvesse 45 miljardit krooni ehk 59,3 protsenti eelarves planeeritud tuludest. Võrreldes eelmise aasta esimese seitsme kuuga on riigieelarve tulude laekumine kasvanud 20,6 protsenti - eelmisel aastal oli samaks ajaks riigieelarvesse laekunud 37,3 miljardit krooni.
Juuli lõpu seisuga ületasid riigieelarve tulud kulusid 3,1 miljardi krooni võrra. Ka 2006. aasta juuli lõpus oli tulude ja kulude vahe 3 miljardit krooni.
Makse laekus juuli lõpuks 37,6 miljardit krooni, sellest juulis 6,5 miljardit. Kokku on laekunud 62,4 protsenti kavandatud maksutuludest. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on maksutulude laekumine suurenenud 7,5 miljardi krooni ehk 25,1 protsendi võrra.
Alates käesoleva aasta algusest on sotsiaalmaksu kuulise laekumise kasv püsinud suhteliselt stabiilselt 26-27 protsendi tasemel, juulis oli see 25,8 protsenti. Eelkõige on kasvu põhjustanud palkade kiire kasv - vastavalt statistikaameti andmetele oli esimeses kvartalis keskmise brutopalga kasv 20,1 protsenti. Samuti suurenes esimeses kvartalis 1,6 protsenti palgatöötajate arv. Tegevusalade lõikes võib välja tuua hulgi- ja vahenduskaubanduse ning ehituse, kus sotsiaalmaksu laekumine kasvas juulis võrreldes aastataguse ajaga vastavalt 36,4 ning 30,1 protsendi võrra.
Võrreldes eelnevate kuude arengutega oli juulis tagasihoidlikum käibemaksu laekumise kasv, mis ulatus 1,4 protsendini - see on seletatav juulis toimunud tavalisest suurema maksu tagastuste mahuga. Seitsme kuu kokkuvõttes on laekumine võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud 23,2 protsenti. Käibemaksu laekumine kasvab, sest kiirenenud on ka hindade, eratarbimise ning laenude kasv - inflatsioon ulatus juulis 6,4 protsendini, eratarbimise reaalkasv oli esimeses kvartalis 18,3 protsenti ning eraisikute tarbimisse suunatavate laenude jääk oli käesoleva aasta juuni lõpus 50,7 protsendi kõrgem kui eelmisel aastal.Mittemaksulisi tulusid laekus juulis ligi 1,3 miljardit krooni. Seitsme kuu laekumine moodustab 7,4 miljardit krooni ehk 47,2 protsenti eelarvest, planeeritust tagasihoidlikumad on olnud laekumised varade müügist ja toetustest.
Välisvahendeid oli juuli lõpuks riigieelarvesse laekunud 30,3 protsenti 2007. aastaks planeeritust ehk pea 2,6 miljardit krooni. Välistoetuste arvelt oli 31. juuliks välja makstud 2,3 miljardit krooni ehk 27,2 protsenti planeeritust.
Riigieelarvest on juuli lõpu seisuga tehtud kulusid 41,9 miljardi krooni ulatuses, mis moodustab 53,2 protsenti planeeritud kulude mahust. Võrreldes aastataguse ajaga on kulud 22,1 protsendi võrra suurenenud. Suurima osakaaluga kululiikideks olid mitmesugused eraldised (sotsiaaltoetused, sihtotstarbelised eraldised) ning tegevuskulud (personalikulud, majandamiskulud), mis moodustasid kogukuludest vastavalt 74,1 ja 20 protsenti. Eraldiste maht kasvas võrreldes eelmise aasta esimese seitsme kuuga 21,4 protsenti ning tegevuskulud 21,5 protsenti, sealhulgas kasvasid personalikulud 22,8 protsenti.
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.