Tartu
Teaduspargi pearaamatupidaja Anne Raudsaar tõdeb, et tunneb
töö üle rõõmu alati, kui tööresultaat
täpsuseni klapib ja finantsaruanne on korralikult valmis.
Anne kohta võiksöelda, et igast tema olemise hetkest õhkub korralikkust,väljapeetust ja viisakust. Raamatupidajalikkust. Ausalt öeldesei olegi varem viibinud nii hästi korraldatudraamatupidamissüsteemi keskel, nagu on Anne Raudsaare kontorisTartus Riia maantee lõpus, Teaduspargi uueInkubatsioonikeskuse oranzhika hoone teisel korrusel.
Anne onpaigutanud kõik vajalikud dokumendid ja erinevate projektidefinantsaruannete ja kuludokumentide koopiad rohkem kui poolesajarohelise, halli, punase – ja mis iganes värvides kaustadevahele. Enam-vähem täpselt teab ta, kus kandis mõnidokument asub. Ja kui neid kaustu uurida, kohtab seal piinlikkutäpsust. Lihtsalt fantastiline!
Tundub, etpearaamatupidaja amet on Anne jaoks kui loodud. Seni on talõnnestunud oma tööd teha ilma märgatavateapsakatega. Ta kasvõi võtab tööpäevadelelisa vabast ajast ning kulutab õhtuseid võipuhkepäevaseid tunde, peaasi, et finantsaruanded japaberimajandus õigesti klapiks.
"Oleme püüdnudanda parimat. Kontrollime kõik dokumendid põhjalikultüle, et aruanded läheksid teele vigadeta," tõdebAnne, kel on eelmisest aastast kontoris raamatupidaja KülliPurreti näol püsiv abiline. Seni tegi Anne sihtasutuseTartu Teaduspargi raamatupidamist peamiselt ainuisikuliselt. Kuid kavigadeta!"Raamatupidamine vajab minu meelest rahulikkust,selle töö juures kiirustada ei tohi,“ tõdeb Anne.„Kui eelnevalt kulutad rohkem aega, viimistled dokumendidkorralikult ja vigadeta, ei ole ka audiitoril vigasid, midaavastada.“
Sihtasutuseeripärad
Tartu Teadusparkloodi munitsipaalettevõttena Tartu linna poolt 1992. aastal.Aktiivsem tegevus hoogustus 1993. aastast. Septembris 1993 asus AnneTeadusparki tööle bilansivõimelise raamatupidajana.Tema töö oli juba siis pearaamatupidaja vääriline,ehkki ametinimetus oli esialgu raamatupidaja.
1997. aastastkadusid ära munitsipaalettevõtte vormid. Teadusparkvormus linna, riigi ja Tartu Ülikooli toetusel sihtasutusena,üha enam hakkas Teaduspargiga liituma teaduse- jatehnoloogiaarengule suunatud ettevõtted.
Tegelikult ongiSA Tartu Teaduspargi tegevuse eesmärk teadus- jatehnoloogiamahukate ettevõtete loomise, arendamise ja nendeinnovatsioonitegevuse toetamine, pakkudes sellistele ettevõteteleinfrastruktuuri ja äriarendamisteenust.
Eelmise aastalõpp oli Teaduspargi jaoks suurejoonelisemaid aegu, sestdetsembris avati uus Inkubatsioonikeskus, kus tänases päevason rentnikke erinevate firmade näol 25 ringis. Vanas Teaduspargikeskuses, mis asub Inkubatsioonikeskusest pisut kaugemal, onrentnikke umbes 35.
„Meiesihtasutuse raamatupidamises on seega kaks poolt. Üks onkinnisvara arvestuse pool, millega tegelen peamiselt ise. Teine onprojektidega seotud aruandlus, millega tegeleb suuremas osas Külli.“
Sihtasutusenaeksisteerimise peamine eripära on see, et SA saab projektidekaudu esitada sihtotstarbelisi taotlusi toetusrahadele, mis toetavadsihtasutuse arengut kohapeal. Teaduspargi puhul on projektide eesmärkleida sihtfinantseeringuid, mis võimaldaksid soodsamaidarengutingimusi teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõttetejaoks.
Projektijuhtkoostab projekti, taotledes raha näiteks Euroopa Liidu võiEesti riigi toetusprogrammidest. Kui projekt saab positiivse vastuse,tekib projektile eelarve, mille andmed saadetakse Teaduspargiraamatupidamisse.
Edasi lähebjuba raamatupidaja tööna projektide aruandluse pidamine –erinevate kulude arvestamine iga projektipõhiselt eraldi ninglõppkokkuvõttes projektide finantsaruandluse koostamineja esitamine finantseerijatele.
Raamatupidamisprotsessitegi keerulisemaks fakt, et teatud hetkest oli vajalik vähemastiEuroopa Regionaalarengu Fondide projektide Interreg IIIA ja InterregIIIC raames lisaks finantsaruandlusele esitada projektiaruandega kakuludokumendid. Siinkohal lisab Anne, et alates 2004. aastast ongitema dokumentide „ladu“ ja kaustad kogunema hakanud.Kuludokumentidest ja finantsaruannetest tehakse endalegi igaks juhukskoopiad, mida säilitada.
„Ühesõnaga– nagu on poolnaljaga kombeks öelda – ka meie toodamekõvasti paberit! Interreg projektide raames teeme aruandlustkaks korda aastas. See on meie töös periood, kus kipubvägisi viiest päevast nädalas ja kaheksast töötunnistpäevas väheks jääma,“ muigab Anne. „Kuidsamas vaid tõesti suuremahuline töö suudab tagadafinantseerijatele kvaliteetse aruande esitamise.“
Oma tööskasutavad Anne ja Külli palju MS Excelit,raamatupidamisprogrammidest Hansa SBE riigitarkvara versiooni. SATartu Teaduspark on riigiraamatupidamise kohuslane, organisatsioonijuured on ju Eesti riigi, Tartu Ülikooli ja Tartu linna loodud.
Tööstpuhkamine ja hobid
Igaraamatupidaja, kes oma tööd vähegi armastab, annabenamasti töös maksimumi. Nii ka Anne. Kuid iga töötajavajab ka puhkust.
Anne tõdeb,et tema suurim puhkus ja tööpingete maandus on siis, kui onvähegi mahti sõita maale, vanemate tallu ja seal mõnusatmaatööd arendada.
„On inimesi,kellele maatöö väga sobib ja annab energiat, ja onneid, kellelt maa justkui võtab energiat. Mina kuulun esimestehulka. Suudan just maal olles tõeliselt puhata ja end laadida.Kui olen linnast väljas, looduses, ja saan kasvõi heinateha või kartuleid võtta, tunnen, et see ongi mu hobija puhkus korraga. Maaelu on nii südamelähedane. Seetasakaalustab mind.“
Kui küsidaAnnelt tema soovi tulevikuks, on see seotud siiski ennekõiketöö ja tema tööandja Teaduspargiga. Ta soovibettevõttele helget tulevikku! „Soovin, et meie sihtaasutuselläheks hästi. Kui firma on heal majanduslikul järjel,on ka raamatupidajal oma töös kindlustunne. Soovin, ettulud ja kulud oleksid meil jätkuvalt vastavuses ja rahalineseis normaalne!“
Autor: Aive Antsov
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.