Meie sisemuses möllab elu

Kellele numbrid midagi ütlevad — inimese nahal elab 10 astmes 12 mikroorganismi, suus 10 astmel 10 ja seedetraktis 10 astmel 14 mikroorganismi. Inimesel endal on kokku umbes 10 astmel 13 rakku — seega seedetraktis on mikroorganisme 10 korda rohkem, kui inimesel rakke kokku.

Oleks naljakas väita, et neist, suuruselt tõesti mikroeludest, midagi ei sõltu. Kui kahe silma mikrofloora kaalub “märja särgiga” ehk kuivatamata vaid grammi, siis seedimises peaks tervel täiskasvanul mikroorganisme olema kilo jagu. Nende vahele jääb kuni 20grammiste kaalukategooria — ninas 10, suus, kopsus ja vaginas 20 g. Nahas — 200 grammi.

Seedetraktis ei jagune elu võrdselt — popim koht on jämesool ja kõige ebapopulaarsem koht on magu.

Mida nad me sees teevad

Mõju on kahesuunaline — ja tavaliselt ei koosnegi see võitlusest peremehe e inimese ja mikroorganismide vahel, vaid on vastastikku kasulik kooseksisteerimine, sünergia.

Peremehele on omad mikroorganismid head, sest:

* kaitsevad võõraste, tõvestavate mikroobide eest* toodavad energiat, vitamiine* nad on immuunsüsteemi üks loojatest ja samas ka selle suurim osa.

Bakteritele on inimene kasulik, sest:

* tagab enam või vähem regulaarse toitlustamise* ning sooja, niiske ja reeglina turvalise olemise.

Inimese energiavajadusest katavad bakterid oma toitainete lõhustamisprotsessiga umbes kümme protsenti, lisaks sünteesivad nad B grupi vitamiine ning vitamiini K. Eriti oluline on kehale omase mikrofloora roll immuunsüsteemis. On kindel, et koos mikroflooraga oleme nakkuste eest 10 000 korda paremini kaitstud kui mikrofloorata. Meie immuunsüsteemi rakkudest pooled asuvad sooleseinas ja nende koostöö meile kasuliku mikroflooraga hoiabki meid haigestumisest eemal.

Nagu igal pool looduses, toimib ka meie sisemuses aktiivne konkurents. Meile kasulikud mikroorganismid peavad võitlema oma koha pärast mitmesuguste sissetungijatega ja ka omavahel. Võitlus käib toidu ja elukoha pärast.

Konkureerimiseks kasutatakse ka hapete tekitamist, koostööd peremehe rakkudega kui teisi baktereid kahjustavaid mürkaineid. Nii tekib meie sees tasakaal, mis pidevalt muutuvate välismõjude vastu kaitseb.

On terve rida probleeme ja haigusi, kus mikroorganismid meid abistada saavad — nii ennetuses kui ravis.

Probiootikume on mõttekas kasutada:

* antibiootikumiravi ajal ja selle järel* reisimisel, sest siis toimuvad muutused keskkonnas ja toitumises* viirushaiguste leviku ajal* laktoositalumatusel* allergia ja atoopiliste nahahaiguste puhul* kuseteede infektsioonide, kandidoosi, valgevooluse, pärmseene infektsioonide* ning muidugi erinevate kõhuprobleemide ja seedehäirete puhul nagu puhitused, gaasid, ärritatud soole sündroom, kõhukinnisus-lahtisus* ja isegi stressi ja meeleoluhäirete puhul.

Dr Ester Eensaar tõi probiootikumidele pühendatud üritusel näiteid oma praktikast. “Alla aastane poiss põdes talvel kaks korda ägedat keskkõrvapõletikku ja sai ravi antibiootikumidega. Tekkis ka kõhukinnisus. Soovitasin Protexin Restore lisamist raviskeemi ja võtta seda ka pärast antibiootikumiravi vähemalt ühe kuu vältel. Tulemus oli positiivne — lapse kõht hakkas läbi käima ja ta pole enam haigestunud.

Kolme kuu vanusel imikul oli suus rohke soor, tuharatel leemendav lööve ja ebapüsiv iste. Soor on imikutel üsna sage nähtus — enamasti saavad lapsed infektsiooni emalt. Koos raviga annavad probiootikumid väga hea tulemuse. Soori, seedehäirete, rinnapõletiku, meteorismi ja allergia korral olen nii rinnaga toitvatele emadele kui imikutele soovitanud lisaks määratud ravile võtta vastavalt Protexin Balance ja Protexin Restoret. See on andnud häid tulemusi. Imikutel ju muud võimalust seedehäirete, meteorismi raviks ja immuunsuse tugevdamiseks pole kui rinnapiim ja probiootikumid.

Samuti on probiootkumid aidanud viirushaiguste perioodil põdemist lühendada ja ehk ka ära hoida. Olen ka ise võtnud probiootikume viiruste perioodil ja olen siiani vastu pidanud. Ka vanematele inimestele olen meteorismi ja kõhukinnisuse puhul soovitanud probiootikume ning tulemused on olnud head.”

Inimese ja tema sisemise mikroelu seoseid ja mõjusid uuritakse praegu väga intensiivselt. See maailm on lõputult huvitav.

Näiteks — kas teadsite, et vaginas muutub mikroelu aja jooksul oluliselt? Enne suguküpsust üks koostis, suguküpsuse ajal põhiliselt laktobatsillid (Döderlein bacilli), pärast jälle teised bakterid. Samuti on lugu elukaare erinevatel ajajärkudel ka teistes sõbralike bakterite elupaikades — meie mikrofloora muutub sõltuvalt vanusest ja elukeskkonnast.

Just sellepärast tasub apteegis probiootikumidega tooteid valides vaadata, kellele need mõeldud on, kuipalju on erinevaid bakteritüvesid ja palju neid ühes kapslis-tabletis on.

Siinkohal on ütlusel “mida rohkem, seda uhkem” alust.

Kirjutatud doktor Peter Cartwright’i, dr Ester Eensaare ja Grete Vatseli ettekannete põhjal.