Kauba ja teenuse müük toimugu ausalt

Eelnõuga(Tarbijakaitseseaduse ja Võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu) jaselle seletuskirjaga on võimalik tutvuda Kaubanduskoja kodulehelMajanduspoliitika – Aktuaalset all.

 

Seadusemuudatusteeesmärgiks on üle võtta 11. mail 2005 vastu võetud Euroopa Parlamendija nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbijavaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid ja millegaühtlasi muudetakse varasemaid ebaausate kaubandustavade kasutamistkeelanud ja piiranud direktiive 84/450/EMÜ, 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr2006/2004. Selle ülevõetava direktiivi puhul on tegemist maksimaalsetharmoneerimist taotleva direktiiviga, mis tähendab, et liikmesriigid(ja ka Eesti) ei või kehtestada direktiivis sätestatust erinevaid võirangemaid nõudeid. Seda arvestades nähakse EelnõugaTarbijakaitseseaduses (TKS) ette vastavalt direktiivile ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keeld, loetletakse eksitavad kaubandusvõtted,muudetakse mõningaid seni kehtinud mõisteid, avatakse uute mõistetesisu, kehtestatakse vastutus ebaausate kaubandusvõtete kasutamise keelurikkumise eest. Kuna ebaausaid kaubandustavasid käsitlev direktiivpuudutab kõiki neid ettevõtjaid, kelle tegevus on seotud kauba võiteenuse reklaamimise, müügi või tarnimisega tarbijatele, siis laieneb TKS kohaldamisala. Muudetud TKSkohaldubkõigile isikutele, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakuvadtarbijale mistahes kaupa või teenust, sh ka õigused ja kinnisvara.

Ei direktiiv ega meie seadus ei kohaldu ettevõtjate vahelistele tehingutele.

 

Muudetud mõisted

Võrreldes praegu kehtiva TKS-ga, mis käsitleb kaubana ainult vallasasja, laiendab Eelnõu “kauba” ja “teenuse” mõistet. Eelnõu kohaselt käsitletakse kaubana igasugust müügiks pakutavat, müüdavat või muul viisil tarbijale turustatavat asja, sealhulgas ka kinnisasja või õigust. Tarbijale pakutavaks ja müüdavaks õiguseks on näiteks tarkvara kasutamise õigus, ehitise ajutise kasutamise õigus jne. Teenus on tasu eest või tasuta pakutav või osutatav hüve, mis ei ole kaup. St teenuse mõistega on hõlmatud mistahes  tarbijalepakutavad või osutatavad hüved. Näiteks ilu- ja isikuteenused, tarbijatellimusel sooritatav hooldus, parandus või muu tellimustöö, panga- jakindlustusteenused, veoteenused jne.

 

Uued mõisted

Uutemõistete hulgas väärivad kindlasti tähelepanu nii see, mis onostukutse, mis - tarbija tehinguotsus, kauplemisvõte, eksitavkauplemisvõte, agressiivne kauplemisvõte kui see, mida loetakse tarbijaahistamiseks, sunniks ja liigseks mõjutamiseks.

 

Näiteks:kauplemisvõtteks on kauplejapoolne tegevus, tegevusetus, teguviis võiesitusviis, kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam, ja turustamine, mison otseselt seotud kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi võitarnimisega tarbijale.

 

Eelnõussätestatakse ebaausa kauplemisvõtte kasutamise üldine keeld. Ebaausakauplemisvõtte kasutamine on keelatud nii enne tarbija ja kauplejavahelist lepingulist suhet, kui pärast lepingu sõlmimist ja lepingutäitmise ajal. Kauplemisvõte on ebaaus, kui see on vastuolus ametialasehoolsusega ja oluliselt moonutab või tõenäoliselt võib moonutadakeskmise tarbija majanduskäitumist. Ebaausad on eelkõige tarbijateksitavad või tema suhtes agressiivsed kauplemisvõtted.

Seletuskirjas selgitatakse, et i

gakauplemisvõtet hinnatakse eraldi ja kauplemisvõte on ebaaus, kuimõlemad eelpool nimetatud kaks tingimust on täidetud. Esimese tingimusepuhul hinnatakse, kas kaupleja tegevus on selline, mida tarbija temaltmõistlikult võib eeldada. Teise tingimuse puhul tuleb kindlaks teha,kas kauplemisvõte põhjustab või tõenäoliselt võib põhjustada tarbijatehinguotsuse, mida tarbija muul juhul ei oleks teinud.

Eelnõu muudab olulisemaks ka erinevate heade tavade ja käitumiskoodeksite mõju

jatähenduse. Nimelt nähakse Eelnõus sõnaselgelt ette, et kauplejaametialase hoolsuse hindamisel lähtutakse sellisest oskuste ja hoolsusetasemest, mis on vastavuses heade kaubandustavade ning hea usupõhimõttega vastavas majandus- või kutsetegevuses.

Ametialasehoolsuse hindamisel võib kasutada vastavas majandus- või kutsetegevusesjärgitavaid käitumiskoodekseid. Käitumiskoodeks on teatud majandus- võikutsetegevuses kaupleja käitumist kirjeldav õigusaktiga kehtestamatareeglistik või kokkulepe, mida sellega ühinenud kaupleja kohustubjärgima. Käitumiskoodeksi koostamise ja hilisema läbivaatamise eestvastutav juriidiline isik, sealhulgas kaupleja või kauplejate grupp,võib kontrollida käitumiskoodeksi täitmist seda järgima kohustunudkauplejate poolt. Kõrvalmärkusena, Eestis olemasolevaidhäid tavasid ja erinevaid käitumiskoodekseid võib samuti leidaKaubanduskoja kodulehel klikkides ribamenüül Ärieetika ja selle allHeadel tavadel.

 

Eelnõuseletuskirjas tuuakse välja: „Põhjamaades on ametialase hoolsusesuunamiseks levinud tarbijakaitseameti juhiste väljatöötaminekonkreetses majandus- või kutsetegevuses või konkreetse kaubandustavasuhtes koostöös vastava tegevusvaldkonna esindajatega. Sellisteljuhistel ei ole küll õiguslikku tähendust, kuid traditsiooniliseltaktsepteerivad neid ka kohtud. Analoogset praktikat on kasutanud kaEesti Tarbijakaitseamet. Ameti veebilehel on avaldatud mitmedettevõtjatele mõeldud juhendid nagu näiteks juhend riist- ja tarkvaravarustamiseks eestikeelse teabega, juhend kauba müügi- ja ühikuhinnastning soodustingimustel müügist teavitamiseks jne. Sellistel juhenditelei ole õiguslikku tähendust, kuid nende praktiline väärtus seisnebettevõtjate tegevuse positiivses suunamises. Juhendijärgne käitumineannab ettevõtjale teatud kindluse, et tema tegevus on headekaubandustavadega vastavuses ning tarbija õigustatud eeldusi ja ootusion arvestatud.“

 

Lisakskäesolevas artiklis osundatule on Eelnõus kindlasti oluline kaeksitavate kaubandusvõtete regulatsioon. Eelnõu on praeguministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil, avaldatud e-Õiguses janagu ülalpool nimetatud, ka Kaubanduskoja kodulehel. Kõikide liikmetearvamused ja kommentaarid on oodatud. Seadusemuudatuste jõustumisaegon, tulenevalt direktiivi kohustuslikust ülevõtmise tähtajast, 12.detsember 2007.