Tehingud iseendaga on ainuomaniku privileeg

See on igapidi JOKK, sest osaühing ja selle ainuomanik on kaks erinevat isikut: üks juriidiline, teine füüsiline. Tehingu tegemiseks oma firmaga ei pea ainuomanik tegema otsust tehingu lubamiseks.

Hiljuti analüüsis Riigikohus ühes oma otsuses muuhulgas ka ainuomanikuga osaühingu ja selle omaniku vaheliste tehingute tegemise vormistuslikku külge.

Kunagi oli aeg, kus ainuomanik pidi firmale kuuluva autoga sõitmiseks tegema üheinimese-koosoleku protokolle. Nüüd pole seda enam vaja teha, ja seda juba osaühingu asutamisest alates: ainuomanik teeb asutamisotsuse, mitte asutamiskoosoleku protokolli.

Äriseadustiku N 177 lõige 2 ütleb, et ainuomanikuga osaühingu ja selle omaniku vahel tehtud tehingud peavad olema vormistatud kirjalikult: ühel paberil kaks ühesugust allkirja. Siin ei ole siin enam võimalust arutleda selle üle, et mõne muu seaduse järgi võivad osapooled tehingu vormi vabalt valida. Samamoodi on kirjas ka ELi ühe osanikuga osaühingute direktiivis. Eestis soovitan teha tehinguid kirjalikult, sest nii on endal rahulikum.

Ainuosanik aga ei pea vormistama kirjalikult oma otsust selle kohta, et volitada ennast kui juhatuse liiget osaühingu nimel enda kui füüsilise isikuga tehingut tegema. Mitme osanikuga osaühingus peavad osanikud taolisel juhul hääletama, kas firma teeb ühe osanikuga tehingu või ei.

Riigikohus leidis, et kirjalikult peavad omavahelisi tehingud vormistama ka osaühingud, keda esindab sama ainuomanik.