Koolad ja krõpsud seadusega keelu alla

Keeld puudutab erinevaid tooteid, mis on selgelt laste tervisele kahjulikud. Koolidest, lasteasutustest ja ka kutsekoolidest eemaldatakse ebatervislikud kokajoogid, tehisvärvaineid, konservante, lisatud magustajaid sisaldavad joogid, kaljajoogid, kofeiiniga tooted, energiajoogid, liiga soolased suupisted. Seadusepügala alla lähevad ka kunstmagustajatega ja värvainetega kommid. Ka nätsude ridu on “puhastatud”. Ühesõnaga kõik, mis igapäevasel tarvitamisel võiks laste tervist jäädavalt kahjustada.

Läti tervishoiuminister nimetas üheks müügikeelu põhjuseks tehisvärv- ja -lõhnainete allergiat tekitavat mõju ja seda, et lapsed on kemikaalide mõjule vastuvõtlikumad. Lätlased on aru saanud, et koolis ei pea lapsi harima mitte ainult teoreetiliselt, kuidas peaks tervislikult sööma-jooma, vaid ka praktiliselt, ning võimaldama oma teadmisi rakendada. Aru on saadud, et ainult seletamisest jääb väheks — magustatud joogid on lastele sedavõrd ligitõmbavaks tehtud, et neid on raske vältida.

Loomulikult pakutakse ka lahendusi. Magustatud jookide asemele soovitatakse mineraalvett ja liigsete lisanditeta mahlu ning mahlajooke, värvikirevate maiuste asemele puuvilju nii värskelt kui kuivatatult, soolaga ülekallamata pähkleid ning piimatooteid. Šokolaadist päris loobuma ei pea — tervishoiuministri arvates sobib tükk tumedat šokolaadi energiavaru taastamiseks hästi.

Täpsed piirangud on antud soolasisaldusele — piiriks on 1,25g soola või 0,5g naatriumi 100g toote kohta.

Otsus on pälvinud ka tugevat rahvusvahelist vastukaja. Suvel, enne otsuse vastuvõtmist, püüdsid üleilmsed suurkorporatsioonid oma lobistide kaudu mõjutada ka Läti presidenti Vaira Vike-Freibergat, et keeld ei jõustuks. Keelu asemele pakuvad suurkorporatsioonid väikeseid, endale kehtestatud piiranguid, mis on selgelt ebatõhusad, kosmeetilised ega aita laste terviseprobleemide lahendamisele oluliselt kaasa.

TEEMAT KOMMENTEERIB Monika-Kadri Tartu, Euroopa Südamevõrgustiku poolt koordineeritud projekti “Lapsed, rasvumine ja sellega seonduvad välditavad kroonilised haigused” Eesti Südameliidu poolne projektijuht.

Kas teistes riikides on ka sellist seadust lasteaedade ja koolide osas vastu võetud või on Läti algatus ainukordne?

Eesti koolides otsustavad koolis lubatava reklaami sisu ja ulatuse ning ka toiduvaliku üle kooli juhtkond. Nii nagu paljudes riikides on ka Eestis lastele suunatud reklaami piiramine puudulik ning Reklaamiseaduses ei puudutata lastele suunatud ebatervisliku toidu turundamist üldse.

Läti initsiatiiv on oma ulatuses Euroopa Liidus ainulaadne. Enamik riike on võtnud kasutusele osalised meetmed ning siinkohal mõned näited.

Ungaris on vastu võetud tervislikku toitumist toetavad soovitused koolides tegutsevatele toidukioskitele. Lepinguid kioskitega uuendatakse vaid juhul, kui lapsevanemate liidud kiidavad kioskite tegevuse heaks, kui need on edukalt antud soovitusi järginud. Soomes kehtib koolides iseregulatsioon ja lastele turundatava kauba suhtes valitsevad väga ranged reeglid. Hollandis kehtib lastele suunatud toidu reklaami osas iseregulatsioon. Iirimaa tervise- ja haridusosakonnad on kehtestanud koolidele riiklikud toitumisalased juhised, mis sisaldavad ka viiteid lastele suunatud kommertsreklaami suhtes. Prantsusmaal on koolides automaat-puhvetid keelatud ning tervislik koolimenüü valmib koostöös toitumisspetsialisti ja lapsevanematega.

Infot kaugemalt

Aastaks 2000 lubati 94% Ameerika keskkoolides müüa suhkrurikkaid karastusjooke ning 72% koolidest lubas šokolaadi müüki. Seoses laste rasvumise levikuga on nüüdseks teised suunad ning väga paljud osariigid on võtnud kasutusele vähemalt osalised meetmed. Näiteks Arkansas keelustas automaatpuhvetid algkoolides, Los Angeles, Chicago ja New York keelustasid suhkrurohkete karastusjookide müümise oma linnade piires asuvates koolides.

Brasiilias on keelustatud ebatervisliku toidu müük koolide ümbruses ning Florianopolise, Rio de Janeiro ja Sao Paulo koolides on keelustatud suhkrurikaste jookide ja magusa müük.

Paljudes riikides on kasutusele võetud osalised meetmed ning need riigid planeerivad koolides suhkrurikaste karastusjookide ja magusate suupistete müügi keelustamist. Euroopas nähakse probleemi lahendust üle-Euroopalises ebatervisliku toidu (suhkrurikaste jookide ja suhkru- ja rasvarikaste suupistete) keelustamises koolides.

Mis hinnang sellele sammule anda ja kas Eestil oleks vaja midagi sarnast teha?

Annaksin antud sammule väga positiivse hinnangu. Eestis oleks kindlasti vaja minna sama teed. Antud otsustes keelata koolis ebatervislik toiduvalik võiksid osaleda ka lapsed ja lapsevanemad.

Euroopa Südamevõrgustiku poolt koordineeritud projekti “Lapsed, rasvumine ja sellega seonduvad välditava kroonilised haigused” üks oluline sõnum on see, et riigil on suur vastutus tervislikke eluviise soodustava/võimaldava keskkonna loomises.

Söömisharjumused kujunevad maast madalast ning kool peaks olema kindlasti koht, kus lapsele antakse täiskasvanute poolt võimalus tervislikke toitumisharjumusi kujundada. Suhkrurikaste karastusjookide, kommide ja saiakeste pakkumine lastele koolis on vastuoluline tervisetunnis antud sõnumitega. Sõna peab teos järgima ning kui tervislikke eluviise propageeritakse lastele ebatervislikku toitu pakkuvas keskkonnas, siis on tulemus ümmargune null.

Antud otsustes keelata koolis ebatervislik toiduvalik, soovitan osaleda ka lastel ja lapsevanematel, tehes kooli juhtkonnale sellelaadne konkreetne ettepanek.

Kommetaar põhineb World Health Organization’i ja EHNi “Lapsed, rasvumine ja sellega seonduvad välditavad kroonilised haigused” materjalidel.