28. märtsil toimus pisut enam kui kuu aega
avatud olnud KUMU-s raamatupidaja.ee korraldatud maksukonverents.
Rohkem kui 200 konverentsile registreerunut said päeva jooksul
hea ülevaate hetke maksunduse aktuaalsetest teemadest. Lisaks
päevakajalistele teemadele nagu maksuseadustes 2006. aastast
juba jõustunud ja tulevikus kavandatavad muudatused käsitleti
teemasid, mis puudutavad äriühingute tulumaksustamise
arenguid Euroopa Liidus, arutleti raamatupidamises fiktiivsete arvete
kajastamisega kaasnevaid probleeme, aga räägiti ka kunstist
olla õnnelik tööl.
Rahandusministeeriumi nõunik ErkiUustalu andis oma ettekandes põhjaliku ülevaate sellest,milliseid võimalusi kaalub Euroopa Komisjon äriühingutetulude maksustamise põhimõtete muutmiseks. Praegukehtivad põhimõtted on koormavad piiriüleselttegutsevatele äriühingutele ja nende administreerimine onmaksuhaldurile kulukas. Välja on pakutud kaks lahendust:koduriigipõhine maksustamine ja ühtne konsolideeritudmaksubaas. Esimesel juhul maksustatakse kontserni tulud riigis, kusasub peakontor. Teisel juhul lepitakse kokku selles, mida loetaksemaksubaasiks. See tähendab, et maksustamisele kuuluv tulemarvutatakse riikides ühtemoodi.
Maksu- ja Tolliameti vastse peadirektori EnrikoAava ettekanne keskendus ühele suurimale käibemaksupettuseliigile, milleks on nn arvevabrikud, kes „toodavad” fiktiivseidarveid. Ettekande käigus anti ülevaade maksuhalduritegevusest pettuste piiramisel ja takistamisel. Maksuhaldurihuviorbiidis on ebaausad maksumaksjad, kelle puhul on alust eeldada,et nad oma maksukohustusi korrektselt ei täida. Samuti ütlesEnriko Aav saalis olijatele, et Maksu- ja Tolliameti prioriteediksjääb kliendikeskne teenindus ka tema ametisoleku ajal.
Ernst & Young Balti AS juhtivmaksukonsultant Ranno Tingas rääkis õigustest jakohustustest, mis maksumaksjal on suhetes maksuhalduriga ning kuidaspeab maksuhaldur suhtluses maksumaksjaga käituma. Kohtulahenditeja huvitavate näidete toel anti ülevaade maksumenetluseüldprintsiipidest. Raamatupidajate seas tekitas elevust juhatuseliikme ja raamatupidaja vastutuse teema.
Kalle Kägi, BDO Eesti AS juhtivmaksukonsultant, andis põgusa ülevaate 2006. aastaltoimunud maksuseaduste muudatustest ning ka eesootavatesttulumaksuseaduse muudatustest. Riigikogu menetluses ontulumaksuseaduse eelnõu, mille raames soovitakse laiendadaisikliku sõiduauto regulatsiooni ka sellistele sõiduautodele,mis ei ole töötaja isiklikus omandis võiliisingulepingu alusel kasutatavad; isiklikuks sõiduautokspeetakse sõiduautot, mis ei ole tööandja omandis egavalduses. Reklaamkingitustele on kavas kehtestada sarnaseltkäibemaksuseadusele 150-kroonine maksuvaba piirmäär.Mõningaid muudatusi on oodata ka dividendide maksustamisel.
Dmitri Jegorovi, Maksu- ja Tolliameti maksudeosakonna juhataja, ettekanne keskendus tehingutele, mida tehaksesiirdehindasid kasutades, so turuhindadest kõrgemate võimadalamate hindadega tehingud seotud isikute vahel. Kuigi hetkelvaatavad paljud ettevõtjad nendele küsimustele läbisõrmede teadmises, et maksuhalduril ei ole käesolevalajal kogemuse puudumise tõttu prioriteediks siirdehindadegaseonduv, siis tulumaksuseaduse muutmise seaduse vastuvõtmisejärel 2007. aastast laiendatakse oluliselt maksuhalduri õigustselliste tehingute ümber hindamisel ja tulumaksugamaksustamisel.
Tartu Ülikooli Finantsõigusedotsent ja Eesti Maksumaksjate Liidu nõukoja esimees LasseLehis ettekanne käsitles käibemaksuseaduse „raskeidkohti”. Peamiselt keskendus ettekanne teemadele, kus temaseisukohad maksuhalduri omadest erinesid võimaksuhalduripoolsed seisukohad tekkinud probleeme ei lahenda.Käsitletud teemade ring oli lai ja seetõttu toomesiinkohal välja ainult mõningad neist. Näitekssegatarnete puhul, kus võõrandatakse asi koos selleoluliste osadega, toimub maksustamine selle kauba või teenusereegli järgi, mis on antud tehingus kõige olulisem.Kinnisasja võõrandamist koos päraldistega,maksustatakse ühe tehingu ehk kinnisasja võõrandamisena.Samuti andis ta selgitusi selle kohta, millal tuleb tehingute kohtaväljastada ettemaksuarveid ja missugustel juhtudel saabtehingute toimumise fakti tõendada saatelehe võilepinguga. Endiselt on Lasse Lehise seisukoht garantiiremondimaksustamisest erinev maksuhalduri seisukohast, sest tema hinnangulon see kauba müügihinna komponent mitte iseseisva teenuseosutamine. Oma ettekandes käsitles ta veel omatarbemaksustamist, maksustatava väärtuse määramist,hinnasoodustuste andmist jm teemasid.
Maksuteemad lõpetas Vahur Kivistik,Hansa Law Offices OÜ advokaat ja juhatuse liige. Ettekanderaames anti ülevaade maksuplaneerimise võimalustestrenditasude ja litsentside maksmise kaudu vältides selliselviisil sotsiaalmaksukohustuse tekkimist.
Suhtlemistreener ja psühholoog AnuVirovere rääkis, kuidas olla tööl õnnelik.Üheks olulisemaks komponendiks on suhted tööl, kui meoleme tõsiselt võetud ja meid koheldakse inimesena,mitte rolliliselt ja ametist lähtuvalt. Samuti toovad rõõmutöösuhted, mis annavad meile tunde, et me teeme olulist javäärtuslikku tööd.
Sisutihedate ja huvitavate teemade käsitlemistohjas konverentsil KPMG Baltics AS maksu- ja juriidilise valdkonnajuht Kadri Arula.
28. märtsil toimus pisut enam kui kuu aegaavatud olnud KUMU-s raamatupidaja.ee korraldatud maksukonverents.Rohkem kui 200 konverentsile registreerunut said päeva jooksulhea ülevaate hetke maksunduse aktuaalsetest teemadest. Lisakspäevakajalistele teemadele nagu maksuseadustes 2006. aastastjuba jõustunud ja tulevikus kavandatavad muudatused käsitletiteemasid, mis puudutavad äriühingute tulumaksustamisearenguid Euroopa Liidus, arutleti raamatupidamises fiktiivsete arvetekajastamisega kaasnevaid probleeme, aga räägiti ka kunstistolla õnnelik tööl.
Rahandusministeeriumi nõunik ErkiUustalu andis oma ettekandes põhjaliku ülevaate sellest,milliseid võimalusi kaalub Euroopa Komisjon äriühingutetulude maksustamise põhimõtete muutmiseks. Praegukehtivad põhimõtted on koormavad piiriüleselttegutsevatele äriühingutele ja nende administreerimine onmaksuhaldurile kulukas. Välja on pakutud kaks lahendust:koduriigipõhine maksustamine ja ühtne konsolideeritudmaksubaas. Esimesel juhul maksustatakse kontserni tulud riigis, kusasub peakontor. Teisel juhul lepitakse kokku selles, mida loetaksemaksubaasiks. See tähendab, et maksustamisele kuuluv tulemarvutatakse riikides ühtemoodi.
Maksu- ja Tolliameti vastse peadirektori EnrikoAava ettekanne keskendus ühele suurimale käibemaksupettuseliigile, milleks on nn arvevabrikud, kes „toodavad” fiktiivseidarveid. Ettekande käigus anti ülevaade maksuhalduritegevusest pettuste piiramisel ja takistamisel. Maksuhaldurihuviorbiidis on ebaausad maksumaksjad, kelle puhul on alust eeldada,et nad oma maksukohustusi korrektselt ei täida. Samuti ütlesEnriko Aav saalis olijatele, et Maksu- ja Tolliameti prioriteediksjääb kliendikeskne teenindus ka tema ametisoleku ajal.
Ernst & Young Balti AS juhtivmaksukonsultant Ranno Tingas rääkis õigustest jakohustustest, mis maksumaksjal on suhetes maksuhalduriga ning kuidaspeab maksuhaldur suhtluses maksumaksjaga käituma. Kohtulahenditeja huvitavate näidete toel anti ülevaade maksumenetluseüldprintsiipidest. Raamatupidajate seas tekitas elevust juhatuseliikme ja raamatupidaja vastutuse teema.
Kalle Kägi, BDO Eesti AS juhtivmaksukonsultant, andis põgusa ülevaate 2006. aastaltoimunud maksuseaduste muudatustest ning ka eesootavatesttulumaksuseaduse muudatustest. Riigikogu menetluses ontulumaksuseaduse eelnõu, mille raames soovitakse laiendadaisikliku sõiduauto regulatsiooni ka sellistele sõiduautodele,mis ei ole töötaja isiklikus omandis võiliisingulepingu alusel kasutatavad; isiklikuks sõiduautokspeetakse sõiduautot, mis ei ole tööandja omandis egavalduses. Reklaamkingitustele on kavas kehtestada sarnaseltkäibemaksuseadusele 150-kroonine maksuvaba piirmäär.Mõningaid muudatusi on oodata ka dividendide maksustamisel.
Dmitri Jegorovi, Maksu- ja Tolliameti maksudeosakonna juhataja, ettekanne keskendus tehingutele, mida tehaksesiirdehindasid kasutades, so turuhindadest kõrgemate võimadalamate hindadega tehingud seotud isikute vahel. Kuigi hetkelvaatavad paljud ettevõtjad nendele küsimustele läbisõrmede teadmises, et maksuhalduril ei ole käesolevalajal kogemuse puudumise tõttu prioriteediks siirdehindadegaseonduv, siis tulumaksuseaduse muutmise seaduse vastuvõtmisejärel 2007. aastast laiendatakse oluliselt maksuhalduri õigustselliste tehingute ümber hindamisel ja tulumaksugamaksustamisel.
Tartu Ülikooli Finantsõigusedotsent ja Eesti Maksumaksjate Liidu nõukoja esimees LasseLehis ettekanne käsitles käibemaksuseaduse „raskeidkohti”. Peamiselt keskendus ettekanne teemadele, kus temaseisukohad maksuhalduri omadest erinesid võimaksuhalduripoolsed seisukohad tekkinud probleeme ei lahenda.Käsitletud teemade ring oli lai ja seetõttu toomesiinkohal välja ainult mõningad neist. Näitekssegatarnete puhul, kus võõrandatakse asi koos selleoluliste osadega, toimub maksustamine selle kauba või teenusereegli järgi, mis on antud tehingus kõige olulisem.Kinnisasja võõrandamist koos päraldistega,maksustatakse ühe tehingu ehk kinnisasja võõrandamisena.Samuti andis ta selgitusi selle kohta, millal tuleb tehingute kohtaväljastada ettemaksuarveid ja missugustel juhtudel saabtehingute toimumise fakti tõendada saatelehe võilepinguga. Endiselt on Lasse Lehise seisukoht garantiiremondimaksustamisest erinev maksuhalduri seisukohast, sest tema hinnangulon see kauba müügihinna komponent mitte iseseisva teenuseosutamine. Oma ettekandes käsitles ta veel omatarbemaksustamist, maksustatava väärtuse määramist,hinnasoodustuste andmist jm teemasid.
Maksuteemad lõpetas Vahur Kivistik,Hansa Law Offices OÜ advokaat ja juhatuse liige. Ettekanderaames anti ülevaade maksuplaneerimise võimalustestrenditasude ja litsentside maksmise kaudu vältides selliselviisil sotsiaalmaksukohustuse tekkimist.
Suhtlemistreener ja psühholoog AnuVirovere rääkis, kuidas olla tööl õnnelik.Üheks olulisemaks komponendiks on suhted tööl, kui meoleme tõsiselt võetud ja meid koheldakse inimesena,mitte rolliliselt ja ametist lähtuvalt. Samuti toovad rõõmutöösuhted, mis annavad meile tunde, et me teeme olulist javäärtuslikku tööd.
Sisutihedate ja huvitavate teemade käsitlemistohjas konverentsil KPMG Baltics AS maksu- ja juriidilise valdkonnajuht Kadri Arula.
Autor: Aidi Kallavus, Merike Oja
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.