Olavi Kärsna: Miinimumi tõus õiglane?

Mitte ei saa aru, mis praegu meie ravikindlustuse ümber toimub. Kedagi teist peale Tööandjate Keskliidu ei tundu ravikindlustuse rahaprobleemid huvitavat. Ükski erakond pole sõna sekka öelnud. Ka riigiametnikud on imelikult vaiksed. Ja nagu tööandjatel FIEdest rääkides kombeks, on kummaline lugu numbritega. Tarmo Kriis väidab, et maksu- ja tolliameti andmetel oli meil 2004. a 50 000 FIEt, kes said tulu ainult ettevõtlusest ja kellel polnud selle kõrval ei palka ega pensioni. See on see osa FIEdest, keda miinimumkohustuse tõstmine võiks teoreetiliselt puudutada.

Minu käsutuses olevad maksuameti andmed räägivad aga, et nii palju oli nullist suurema käibega ettevõtjaid kokku. Ainult ettevõtlustulust elavaid oli neist aga jämedalt pool, ning nende 25 000 seas oli teadmata arv inimesi, kellele ennetähtaegset vanaduspensioni fiiendamise kõrvalt välja ei makstud. Ja üliõpilasi, kellel on samuti ravikindlustus ilma sotsiaalmaksutagi olemas.

Miinimumkohustuse tõstmine 3000 kroonini kuus tähendaks FIEle 36 000 krooni maksustatavat tulu aastas. 2003. a keskmine maksustatav tulu oli ainult ettevõtlusest elajatel 18 100 kr. Kui palju oleks neid, kes peaks sotsiaalmaksu tõepoolest rohkem maksma hakkama, ning kui palju seda rohkem laekuks, ei tea esialgu keegi. Minu sotsiaalmaksu see näiteks ei mõjutaks.

27. jaanuaril tegi Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi Äripäevas koguni nii karmi avalduse, et Eesti ravikindlustuse rahastamise ebaeurooplaslikult madala taseme ainuke põhjus ongi FIEde väike sotsiaalmaks. Mida te tegelikult taga ajate, seltsimehed? Isegi õiged algandmed ei paku teile huvi! Ükski tõsine ettevõtja ei tee ju tulevikuplaane pimesi sumades. Sotsiaalmaksu miinimumkohustuse aluse tõstmine 3000 kroonini ei ole praegu küll otstarbekas. Ravikindlustuse rahastamise probleeme see ei lahendaks ja oma eluga ise hakkamasaamise tahtmist vähendaks kindlasti. Ja Äripäeva juhtkiri "FIEdest on saanud sotsiaalsete hüvede netotarbijad" (4.02.2005) polnud eriti asjalik.