Digitaalallkirja kasutamine kogub populaarsust

ID-kaardi rakendamisel ja digitaalallkirja kasutamisel ei ole Eestis erilisi tagasilööke olnud ja näiteks ettevõttes Tallinna Vesi on suur osa paberimajandusest läinud juba üle arvutisse, alustatud on ka digitaalallkirja kasutamise juurutamist.

"Probleem tekkis möödunud aasta alguses, kui olime oma hankeprotseduurid hästi ära reguleerinud ja igas protseduuris oli 5-6 dokumenti, mis vajasid erinevaid allkirju. Paberkandjal majade vahel liikudes kippusid dokumendid ära kaduma ja allkirjade kogumisele läks märkimisväärselt palju aega," rääkis põhjustest Tallinna Vee hangete ja logistika juht Tiit Veel. "Küsisime, kuidas me saaks elektroonilised dokumendid kasutusele võtta ja seadsime lõppeesmärgiks ka selle, et lepingud, mis vajavad mitmepoolseid allkirju, saaksid digitaalselt allkirjastatud. Esimesed lepingud on juba sedasi signeeritud," lisas ta.

Sealse IT-juhi Erik Suiti sõnul on digitaalselt allkirjastatud dokumendid arvutis tehtud ja paberil neid alguses ei eksisteeri. "Kui dokument on koostatud, siis saadab kasutaja selle nii-öelda kooskõlastamisringile, mis tähendab põhimõtteliselt, et dokument pannakse serverisse üles ning saadetakse link kõigile, kellelt allkirja vaja on," kirjeldas Suit allkirjade kogumise protsessi.

"Keegi ei kujutanud algul ette, kui lihtne see on, paljud pidasid seda tohutuks müstikaks, kuid kui kasutama hakkasid, kiitsid kui tõhusat ja aega säästvat meetodit. Digitaalsel kujul arhiveeritud dokumente on ka mugav hiljem leida, puudub vajadus riiulites sobrada," lisas Tiit Veel.

Erik Suiti sõnul paljud siiski ei adu vastutust ning seda, et digitaalselt allkirjastamine tähendab sama mis füüsiliselt allkirjastamine. "Asja võetakse võib-olla liiga kergelt. Ja ka ID-kaardi turvalisuse eest tuleb hoolitseda, seda ei tohi koos PIN-koodidega laokile jätta," rääkis ta. Kindlasti on arengut oluliselt soodustanud ka digitaalallkirja seadus, mille järgi on digitaalselt allkirjastatud dokumendil sama väärtus kui kirjalikult allkirjastatud paberil ning riigiasutused on kohustatud seda tunnustama.

Ka Läti ja Leedu ei ole Eestist selles valdkonnas maha jäänud, kuigi Leedus on digitaalallkirja kasutuselevõtt siiski mingil määral pidurdunud.

Põhjuseks on toodud ühiskonna initsiatiivi vajakajääki ja valitsuse kindla seisukoha puudumist, kuid paljud kohalikud äritegelased on öelnud, et digitaalallkiri on vajalik ja lootust on, et see muutub laialdaselt kasutatavaks.vastutus võib olla raskelt adutav

N3. Digitaalallkirja kasutamise õiguslikud tagajärjed (1) Digitaalallkirjal on samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal, kui seadusega ei ole neid tagajärgi piiratud ning on tõendatud allkirja vastavus käesoleva seaduse N 2 lõike 3 nõuetele.