Otsekorraldusega maksmisel on vaja kulu tõendamiseks algdokumenti

Praegu meelitavad kõik, kes midagi regulaarselt tarbitavat müüvad, ostjaid otsekorralduslepinguid sõlmima. Kui aga ostjaks on ettevõtja, võib tal tekkida üks ebamugav probleem: kuludesse kandmiseks ei ole algdokumenti.

Meil võib ettevõtluse kuludesse midagi kanda ainult siis, kui on olemas raamatupidamise seaduses nõutavate rekvisiitidega algdokument. Nii on tulumaksuseaduse sõna-sõnalt öeldud ja sellest kõrvale hiilida ei õnnestu. Aga mitte kõik, kes otsekorraldusi soovitavad, ei taha ostjale arvet saata.

Riigikohus on otsustanud, et pangaülekannete eest võetavat tasu saab kuludesse kanda ainult pangakonto väljavõtte alusel ega ole vaja minna pangast nende kohta arvet küsima, aga see on väga spetsiifiline asi ja ma ei usu, et kohus samamoodi näiteks ajakirjanduse või elektri eest otsekorraldusega maksmise kohta otsustaks.

Raamatupidamise seadus ei ütle, et algdokument saab tekkida ainult müüjalt ostjale. See peab kirjeldama tegelikult toimunud tehingut ning sisaldama kõiki nõutud andmeid: number, kuupäev, müüja ja ostja aadressid-nimed, tehingu sisu ja makstud kroonid ning veel ostja allkirja - kui tema kuludest rääkida. Nii et ostja võiks ühest küljest ka ise algdokumendi valmis kirjutada, kui tehing tegelikult aset on leidnud. Kui müüjaks on tõesti Eestis tegutseva firma, on ka kontrollimine võimalik.

Aga alati on igatpidi parem, kui arve saadakse müüjalt. Seepärast nõudke otsekorraldustega makstes, et teile saadetaks ka arved. Tihti on olnud nimelt nii, et kui ei küsi, siis nad ise ei saada, aga kui küsida, siis vastu ka ei vaidle. Kui vastu puigeldakse, tehke kõvemat häält.

Ise algdokumendi koostamine on oma kohal näiteks siis, kui mobiiltelefoni kasutatakse kõnekaardiga ning sinna laetakse ise täiendavalt raha. Loomulikult ei tea telefonifirma selle kohta arvet esitada, aga kuna kõik on tegelik ja kontrollitav, võib ettevõtja ise algdokumendi kokku panna. Ärge lootke selle peale, et ehk teeb riigikohus ka selle kohta erandi!

Ka maksekorralduse annab algdokumendiks arendada, ainult siis peab sellele kirjutama rohkem, kui seda tavapäraselt tehakse. Internetipangas näiteks ei pruugi ostja ja müüja aadressid ära mahtuda. Need peab siis pärast väljatrükkimist käsitsi juurde kirjutama.