2003. aasta 1. jaanuarist jõustus raskeveokimaksu seadus.
Nimetatud aasta 11. veebruaril võttis Riigikogu vastu raskeveokimaksu seaduse
muutmise seaduse, mille kohaselt rakendatakse raskeveokimaksu alates 2004. aasta
1. jaanuarist.
Raskeveokimaksuseadusega kehtestatakse uus maks – raskeveokimaks, millega maksustatakse veose veoks ettenähtud 12- tonnise või suurema registrimassiga veoautod ja autorongid. Autorong tähendab siinkohal veoautost ja haagisest koostatud sõidukite kombinatsiooni.
Seaduse väljatöötamise ja vastuvõtmise ajendiks oli Euroopa Liidu Parlamendi ja Nõukogu 17. juuni 1999.a direktiiv 1999/62 “Raskeveokite maksustamisest teatud infrastruktuuri kasutamise eest”. Eesti seaduses sätestatud maksumäärad on võrdsed eelnimetatud määruse miinimummääradega.
Raskeveokimaksuga maksustatakse liiklusregistris registreeritud, veoste vedamiseks ette nähtud 12- tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto ning veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12- tonnise või suurema registri või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris. Maksust on vabastatud kaitseväe, Kaitseliidu, piirivalve, politseiasutuste ning riigi ja kohaliku omavalitsuse tuletõrje ja päästeasutuste raskeveokid.
Maksumäär sõltub otseselt sellest, kui suurt mõju raskeveok teele avaldab ning leitakse seaduse lisas toodud tabelist vastavalt liiklusregistris olevatele andmetele. Veoauto maksustamise aluseks on veoauto registrimass, telgede arv ja veotelje vedrustuse tüüp. Kui liiklusregistris puudub kanne veoauto registrimassi kohta, võetakse maksustamisel aluseks veoauto täismass. Autorong maksustatakse autorongi registri- või täismassi, autorongi telgede arvu ja veoauto vedava telje vedrustuse tüübi järgi. Autorongi registri- või täismass saadakse veoauto omaniku või kasutaja poolt Autoregistrikeskusele avaldatud ning viimase poolt liiklusregistrisse kantud suurima lubatud haagise ja veoauto masside summana. Kuna autorongi koosseisus on võimalik kasutada ka mitut haagist, siis maksumäära leidmiseks tuleb veoauto ja üheaegselt kasutatavate haagiste massid ja telgede arvud liita.
Raskeveokimaksu maksavad Eestis ajutiselt või alaliselt elavad füüsilised isikud, Eestis registreeritud juriidilised isikud ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, kes raskeveokit omavad. Kui raskeveokit kasutatakse kasutuslepingu (näiteks liisinguleping, üürileping) või omandireservatsiooniga müügilepingu (omand läheb ostjale üle müügihinna täielikul tasumisel) alusel, maksab raskeveokimaksu selle kasutaja. Kasutaja maksab raskeveokimaksu ainult juhul, kui tema andmed on kantud liiklusregistrisse. Liiklusregistris peavad sellisel juhul olema füüsilisest isikust kasutaja ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoha aadress ning juriidilisest isikust kasutaja puhul selle nimi, registrikood ja asukoha aadress. Vastava kande puudumisel liiklusregistris maksab maksu raskeveoki omanik.
Raskeveokimaksu maksustamisperiood on kvartal ning maks tasutakse hiljemalt maksustamisperioodi esimese kuu 15. kuupäevaks. Kui veoauto registreeritakse esmakordselt liiklusregistris või kui autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste suurim mass kantakse liiklusregistrisse maksustamisperioodi jooksul, siis tasutakse maks 15 kalendripäeva jooksul pärast vastavate kannete tegemist. Maksustamisperioodi kestel maksukohustuse tekkimisel tasutakse raskeveokimaksu proportsionaalselt tervete kalendrikuude arvule, mis on jäänud liiklusregistris kannete tegemisest maksustamisperioodi lõpuni.
Raskeveoki võõrandamisel või kasutusõiguse üleminekul maksustamisperioodi kestel maksustamisperioodi eest tasutud raskeveokimaksu ei tagastata. Omaniku või kasutaja vahetuse vormistamisel liiklusregistri andmetes, on sõiduki soetanud või kasutusse saanud isik kohustatud tasuma maksu soetamisele järgnevast kvartalist alates.
Raskeveokimaksu halduriks on Maksu- ja Tolliamet. Tasumisele kuuluva maksu suuruse arvestab veoauto omanik või kasutaja ise, tasudes selle iseseisvalt Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Maksu tasumiseks Maksu- ja Tolliamet maksuteadet ei väljasta. Maksu arvutamise õigsuse ja maksmise kontroll on pandud Maksu- ja Tolliametile, kes enda informatsiooni ja Autoregistrikeskuse poolt esitatavate andmete põhjal omab vajalikku teavet maksumaksjate kontrollimiseks. Raskeveoki tegelike näitajate vastavust registriandmetele kontrollib teedel-tänavatel politsei. Maksu- ja Tolliamet saab iga maksustamisperioodi esimese kuu 10. kuupäevaks Autoregistrikeskuselt andmed eelmisel maksustamisperioodil liiklusregistri andmetes toimunud muudatuste kohta (raskeveokite registreerimine, registrist kustutamine, omanikuvahetus, maksustamise aluseks olevad tehniliste andmete muutumine). Raskeveoki omanik või kasutaja tasub raskveokimaksu korraga terve maksustamisperioodi eest, kvartali esimese kuu 15. kuupäevaks. Tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et maksu tasumine ei toimu tagantjärele, vaid sama kvartali alguses.
Maksustamise aluseks on liiklusregistris olevad andmed ning juhul, kui haagise lubatud suurim mass liiklusregistri andmetel on suurem tegelikult kasutatavate haagiste massist, siis on lubatud muuta liiklusregistris olevaid andmeid haagiste suurima massi osas. Selleks peab maksumaksja teavitama Autoregistrikeskust, et viimane liiklusregistris olevates andmetes vastavad muudatused sisse viiks.
Maksustamisperioodil andmete muutumise korral arvutatakse antud maksustamisperioodil tasumisele kuuluv maks nendest tuleneva suurima maksumäära järgi. Juurdemaksmisele kuuluv maksusumma arvutatakse proportsionaalselt tervete kalendrikuude arvule, mis on jäänud liiklusregistris vastavate kannete tegemisest maksustamisperioodi lõpuni ning nimetatud summa tasutakse 15 kalendripäeva jooksul.
Liiklusregistris peavad iga raskeveoki kohta olema järgmised andmed:
NÄIDE 1
Osaühing X ostab 10.juulil välismaalt kahe teljega veoauto, mille registrimass on 14 tonni, veoteljel on õhkvedrustus. Osaühing X tasub vastavalt seaduse lisas olevale maksumäärade tabelile 227 krooni (2/3 340 kroonist), kuna kvartali lõpuni jääb kaks tervet kalendrikuud. Maksusumma tasutakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole 15 kalendripäeva jooksul pärast uue auto liiklusregistris registreerimist. Järgnevate kvartalite eest edaspidi tasumisele kuuluv maksusumma on 340 krooni.
NÄIDE 2
Osaühing X müüb veoauto 20. novembril veoauto edasi OÜ-le Y (auto jääb Eesti registrisse, liiklusregistris vormistatakse vaid omanikuvahetus). Osaühing X selle kvartali eest tasutud raskeveokimaksu tagasi ei saa, uus omanik Y hakkab maksu tasuma alates järgnevast kvartalist.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.