Käibemaksu mõisted

Käibemaksu standardmääraks on Eestis 18% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 5% ja 0% määra.

Kaup on asi, loom, gaas ja elektri-, soojus- ja jahutusenergia. Teenus on ettevõtluse korras osutatav hüve või võõrandatav õigus, mis ei ole kaup. Ka väärtpaberi võõrandamist käsitatakse teenusena. Samuti tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Eestis maksustatakse teenuseid, mille käibe tekkimise koht on Eesti (§ 10)

Teenuse osutamisel ei oma käibe tekkimise koha määratlemisel reeglina tähtsust, kas tegemist on ühendusevälise riigiga või teise liikmesriigiga.

Kaupade ja teenuste käibemaksumäärad ja käibe tekkimise koht on toodud tabelis.

Käibeks loetakse kauba võõrandamist ja teenuse osutamist ettevõtluse käigus ning omatarvet (§ 4).

Käibemaksuseaduses (vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele) tähendab kauba eksport (§ 5) kauba väljavedu Euroopa Liidust ning kauba import (§ 6) kauba sissevedu Euroopa Liitu.

Liikmesriikidevahelise kaubanduse puhul on tegemist ühendusesisese soetamisega (§ 8). Soetuse maksustamisel rakendatakse pöördkäibemaksu põhimõtteid.

Maksustatakse kauba ühendusesisest käivet (§ 7), mis on kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele koos selle toimetamisega teise liikmesriiki. Sellise tehingu puhul on oluline, et kaup toimetataks füüsiliselt teise liikmesriiki ning kauba ostja peab olema teise liikmesriigi käibemaksukohustuslane. Käive tekib võõrandamise liikmesriigis ning on maksustatud 0 määraga ning käibemaks tasutakse soetaja liikmesriigis.

Ühendusesiseseks käibeks loetakse teatud juhul ka oma kauba toimetamist teise liikmesriiki oma sealse ettevõtluse tarbeks.

Arvetele (§ 37) esitatavad nõuded on ühtlustatud kogu Euroopa Liidu ulatuses. Oluliseks uuenduseks on, et maksukohustuslase asemel võib arve väljastada ka kauba soetaja või teenuse saaja (self-billing) või teine isik, kes tegutseb maksukohustuslase nimel ja arvel. Arve väljastamine teise isiku poolt peab olema aktsepteeritud maksukohustuslase poolt, kuna arve väljastamise seaduses sätestatud tähtaja jooksul (7 kalendripäeva) tagab alati maksukohustuslane. Füüsilistele isikutele tuleb arved väljastada üksnes siis, kui tegemist on kaugmüügiga, uue transpordivahendi müügiga või kauba müügiga ühendusevälise riigi füüsilisele isikule oma pagasis väljaviimiseks ühendusevälisesse riiki.

Maksukohustuslane (§ 3) on ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreeritud maksukohustuslasena. Maksukohustuslane võib olla füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnaasutus, samuti resident ja mitteresident. Maksukohustuslane peab lisama kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma, tasuma käibemaksu, säilitama tehingutega seotud dokumente ja pidama arvestust ning peab esitama nõutele vastavaid arveid. Maksukohustuslasel on õigus maha arvata sisendkäibemaksu. See tähendab, et maksukohustuslane arvestab maha kauba soetamisel või teenuse saamisel tasutud käibemaksu ning tegelik käibemaksu maksmise kohustus tekib ainult maksukohustuslase poolt lisatud väärtuse ulatuses.

Piiratud maksukohustuslane (§ 3) võib olla isik, kes ei ole registreeritud maksukohustuslane ega füüsiline isik, näiteks riigiasutused ja mittetulundusühingud.

Piiratud maksukohustuslane maksab reeglina käibemaksu üksnes ühendusesiseselt kauba soetamiselt ning teatud teenuste saamiselt, kuid ta ei lisa enda poolt võõrandatavatele kaupadele või osutatavatele teenustele käibemaksu ega oma õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Peale piiratud maksukohustuslasena registreerimist saab isik soetada kaupu teisest liikmesriigist ilma käibemaksuta ning maksab käibemaksu vastavalt Eesti käibemaksumäärale esitatava käibedeklaratsiooni alusel.

Kohustus registreerida maksukohustuslasena on, kui maksustatav käive ületab piirmäära 250 000 krooni. Piiratud maksukohustuslase puhul on piirmääraks 160 000 krooni kaupade soetamisel, teenuste saamisel piirmäär puudub.

Välisriigi maksukohustuslasel on võimalus vabaneda enda registreerimisest Eestis maksukohustuslaseks, kui ta võõrandab kauba või osutab teenuse Eesti maksukohustuslasele ning eesti maksukohustuslane tasub käibemaksu – pöörd-käibemaksukohustus.

Maksustamisperiood (§ 27) on kalendrikuu ning käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20-ks kuupäevaks. Käibedeklaratsioonil deklareeritakse maksukohustuslase maksustatav käive erinevate maksumäärade kaupa ja ka kauba ühendusesisene soetus ja saadud teenused ja muud soetatud kaubad ja saadud teenused, millelt on maksukohustuslane kohustatud arvestama käibemaksu (pöördkäibemaksu kohustus). Samuti märgitakse deklaratsioonil maksustamisperioodi jooksul ettevõtluse tarbeks soetatud kaupadelt ja saadud teenustelt tasumisele kuuluv sisendkäibemaks. Käibemaks tasutakse deklaratsiooni esitamise kuupäevaks.