Raamatupidamise praktiku mõtisklus: tehisintellekt raamatupidamises – kas kasutada või pigem mitte?

Tehisintellekt on algoritm, mis on nii-öelda iseõppiv tehnoloogia. See tähendab, et tehisintellekt kogub kokku meie kõigi poolt Internetis avaldatud või kirjutatud väited, faktid ja numbrid ning püüab teatud etteantud juhiste järgi arendada oma edasisi käitumismustreid. Samas tekib mul kohe ka küsimused, et kust see algmaterjal pärit on, millega tehisintellekt oma arvamusi kujundama hakkab, kes seda juhendab ning kes seda tehnoloogiat kontrollib?

Nii nagu algaja raamatupidaja puhul, peab olema ka tehisintellekti puhul võimalik tema tehtud töö üle vaadata ning vajadusel öelda, kui miski vajab korrigeerimist või kui midagi läks päris valesti. Ent kui kindel on, et neid täiendusi ja parandusi ka edaspidi arvestatakse? Minul tekib küsimus, et kui panna tehisintellekt lahendama mahukat ülesannet, siis kuidas on meil võimalik tulemusi kontrollida, kui inimesed pole ise veel suutnud algandmeidki läbi närida? Erinevate loovate tegevuse puhul on selliste tehnoloogia kasutamine kindlasti otstarbekas. Ent raamatupidamises tehtava täppistöö puhul jääb õhku küsimus, kas meil on põhjust usaldada tehisintellekti rahaga seotud toiminguid tegelema ja näiteks automaatselt väljamakseid tegema.

Raamatupidamisbüroo Vesiir kasutab programmi AccountStudio ning Lepvaltsi sõnul pole nad kunagi lasknud masinal ise otsuseid vastu võtta. Selleks on olemas kindlad sisendandmed, mille järgi saab lasta masinal osa tööst ära teha. Ja kui inimene avastab nendest sisendandmetest kõrvalekalde, on tal ka kohe võimalus sekkuda. Sellisel sekkumistel on ka väga kindlad parameetrid, mida saab masinale selgeks teha ning jääb loota, et need kõrvalekalded ei vaja enam inimeste sekkumist. Samas võivad ette tulla ka täiesti uued probleemid, mis vajavad taas lahendamist – seega ei tasu masinaid ja tehisintellekti pimesi usaldada.

Selge see, et ka inimene eksib, ent ta ei hekselda läbi niivõrd suures mahus andmeid, seega on inimesel eksimisoht väiksem. Ise omal käel raamatupidamisprogrammi seadistades saame seda ka vajadusel ümber seadistada. Kuid tehisintellekti tehtud töö puhul on keeruline nii vea leidmine kui ka tehisintellekti ümberõpetamine. Ka selleks on meil endal täiesti uusi teadmisi ja oskusi vaja.

Üldiselt arvan, et tehisintellekt on tegelikult hea päris paljude ülesannete lahendamiseks. Kui aga on tegu näiteks raha maksmisega, siis mina ei julgeks anda tehisintellektile otsustusõigust, kellele ja kui palju ta maksab. See on määramatus, mida ei tasu uksest sisse lasta, ütleb Vesiiri juht otsusekindlalt.

Teiseks peaksid sa raamatupidamise teenuse pakkujana tehisintellekti kasutamisest kindlasti teada andma ka oma klientidele, et näiteks alates tänasest lubad teatud otsuseid teha masinal, kes alles tegelikult õpib oma tööd. See tähendab, et tulemused ei pruugi olla alati 100% ootuspärased.

Kui tehisintellekti kasutada artikli kirjutamisel või koolitöö tegemisel, siis väikese faktivea puhul pole häda suur. Ent kui näiteks maksud on väga suures summas valesti arvutatud ja üle ka kantud ning see selgub alles järelkontrollis, siis on kuri karjas ja ega polegi kellegi sõrmega näidata peale iseenda.

Viimaste kuude jooksul on aga selgunud, et tehisintellektil on intellekti tase langenud. Põhjus selles, et selle tehnoloogia mõtlesid välja kõrge IQ-ga inimesed, aga nüüd on AI liikunud tavainimeste kasutusse. Siit ka põhjendatud küsimus, et kuidas saabki tehisintellekti IQ-tase olla keskmisest kõrgem, kui teda õpetavad keskmise IQ-ga inimesed?

Seni kuni raamatupidamises on ette nähtud väga selged kriteeriumid, pole minu arust tehisintellekti meile appi vaja. Tehisintellekti kasutamiseks peame oskama talle anda väga selge sisend, mida ja kuidas soovid, et ta teeks. Kui aga sisend on ebamäärane, on ka tulemus paratamatult ebamäärane. Keerukate ülesannete lahendamisega saavad hakkama enamasti ikka kõrgelt haritud asjatundjad, mitte algajaid. Seega sellest seisukohast vaadates on tehisintellekt raamatupidamisnüansside ja seaduste osas veel selgelt algaja.

1. Andmete analüüs ja töötlemine. Tehisintellekt suudab töödelda suurt hulka raamatupidamisandmeid kiiremini ja täpsemalt kui inimene. See võimaldab automatiseerida mitmeid protsesse, nagu andmete kategoriseerimine, aruannete genereerimine või riskide hindamine.

2. Pettuste avastamine. Algoritmid suudavad tuvastada andmetes ebatavalisi mustreid, leida ebaausaid tehinguid ning hoiatada võimalike vigade eest.

3. Abi klienditeeninduses. Virtuaalsed assistendid pole enam ammu midagi uut – need aitavad vähendada inimressurssi vajadust juba täna paljudes ettevõtetes, kui need on näiteks programmeeritud vastama klientide enamlevinud küsimustele.

4. Planeerimine. Tehisintellekt aitab säästa aega ja ressursse näiteks eelarvestamise ja prognooside koostamisega.