Raamatupidamine ei ole küll tööstussektoriga võrreldes kuigi saastav valdkond, ent samas on ka siin võimalusi säästlikumalt tegutseda, kinnitab raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ juht Enno Lepvalts.
- Raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ juht Enno Lepvalts
Rohelisest raamatupidamisest ehk keskkonnahoidliku mõtteviisi rakendamisest raamatupidamisettevõttes ei ole palju räägitud. Roheliseks peetakse enamasti paberivaba raamatupidamist, mis säästab puid ehk paberit ning printerite tahmakulu. Ent peame mõtlema ka sellele, et loodusesse jätavad oma suure jalajälje ka need moodsad seadmed ja tehnoloogia, mida kasutame raamatupidamisbüroodes.
On kiiduväärt, kui kulutame raamatupidamisprotsessides aina vähem paberit. Ent tuleb vaadata ka medali teist poolt: tõenäoliselt oleme asendanud paberi sellise ressursiga, mis tarbib elektrienergiat. Samuti vajame aina uuemaid ja kiiremaid tehnilisi vahendeid mõistmata, millist ressurssi nende loomiseks tegelikult kasutatakse.
Seega võib öelda, et kogubilansis ei saa rääkida 100% rohelisest raamatupidamisest. Kuigi me jätame tänu paberivabale toimetamisele rohkem puid kasvama, ei tea me tegelikult, mis toimub seal, kus tehnoloogia jaoks metalle kaevandatakse ning seadmeid toodetakse. Ma pole küll olnud ühegi pooljuhi tootmise juures, ent olen lugenud, et puhta looduse ressurssi kulub nendesse tootmisprotsessidesse üksjagu.
Kuidas vähendada raamatupidamise jalajälge?
Lisaks paberivabale kontorile tasub mõelda sellele, et uut tehnikat ei pea ostma mitte siis, kui uus moodne seade turule tuleb, vaid ikka siis, kui see ost on tööks vajalik. On õige aeg mõelda raamatupidamisbüroos uutele seadmetele, kui arvutid jäävad aeglaseks ja hakkavad töötamist segama.
Kontoritöö jaoks soetatud tehnika kestab kauem, kui pöörata ostes kohe tähelepanu tehnilistele parameetritele: eelistage alati parimat võimalikku tehnoloogiat ja ärge tehke otsust ainult odava hinna järgi. Võimsama ja nii-öelda lahjema masina tootmise jalajälg on sarnane, aga tehniliste näitajate poolest parem seade kestab oluliselt kauem.
Andmed ja nende säilitamine
Järgmisena tasub mõelda andmetele ja nende säilitamisele, mis samuti kulutavad üksjagu ressursse. Raamatupidamises on andmed staatilised ning pabertšekid ja pildistatud tšekid on õnneks aina enam asendumas e-tšekkidega. Siiski on raamatupidamisandmed kaduvväike osa nendest andmetest, mida me oma arvuti kõvakettale ja pilvedesse kogume. Pean silmas tuhandeid fotosid ja videoid, nende üleslaadimist ja säilitamist. See on kulu, mille peale me sageli üldse ei tule.
Paberile trükitud materjale leidub kuhjade viisi nii mõnegi raamatupidamisbüroo laoruumides, kas pole? Ka Vesiiri arhiivis on veel omajagu paberitel dokumente. Jälgime hoolega, millal nende seaduses ettenähtud 7 või 10 aastat täis saab ning utiliseerime neid järjest, kui nende omanikud ehk meie kliendid oma paberite vastu huvi ei tunne.
Paberil teabe hoidmine on kulu, sest laoruum ju maksab. Ka paberkandjate infotihedus on olulisem väiksem, kui kõvakettal hoitavatel arvutiandmetel. Nelja terabaidine kõvaketas mahub peopesale, mahutades mitme tonni jagu paberkandjate andmeid. Lisaks on elektroonilisest andmebaasist palju lihtsam, kui paberikuhjadest ja kaustadest leida vanu protokolle ja dokumente.
Teadlik utiliseerimine
Kontoritöö jaoks soetatud tehnika kestab kauem, kui pöörata ostes kohe tähelepanu tehnilistele parameetritele: eelistage alati parimat võimalikku tehnoloogiat ja ärge tehke otsust ainult odava hinna järgi. Võimsama ja nii-öelda lahjema masina tootmise jalajälg on sarnane, aga tehniliste näitajate poolest parem seade kestab oluliselt kauem.
Andmed ja nende säilitamine
Järgmisena tasub mõelda andmetele ja nende säilitamisele, mis samuti kulutavad üksjagu ressursse. Raamatupidamises on andmed staatilised ning pabertšekid ja pildistatud tšekid on õnneks aina enam asendumas e-tšekkidega. Siiski on raamatupidamisandmed kaduvväike osa nendest andmetest, mida me oma arvuti kõvakettale ja pilvedesse kogume. Pean silmas tuhandeid fotosid ja videoid, nende üleslaadimist ja säilitamist. See on kulu, mille peale me sageli üldse ei tule.
Paberile trükitud materjale leidub kuhjade viisi nii mõnegi raamatupidamisbüroo laoruumides, kas pole? Ka Vesiiri arhiivis on veel omajagu paberitel dokumente. Jälgime hoolega, millal nende seaduses ettenähtud 7 või 10 aastat täis saab ning utiliseerime neid järjest, kui nende omanikud ehk meie kliendid oma paberite vastu huvi ei tunne.
Paberil teabe hoidmine on kulu, sest laoruum ju maksab. Ka paberkandjate infotihedus on olulisem väiksem, kui kõvakettal hoitavatel arvutiandmetel. Nelja terabaidine kõvaketas mahub peopesale, mahutades mitme tonni jagu paberkandjate andmeid. Lisaks on elektroonilisest andmebaasist palju lihtsam, kui paberikuhjadest ja kaustadest leida vanu protokolle ja dokumente.
Teadlik utiliseerimine
Korrektne ja teadlik jäätmekäitlus on tänaseks jõudnud enamusse kodudesse ja ettevõtetesse. See on samavõrd oluline ka aegunud tehnika ja vanapaberi puhul. Loodame, et kõik seadmed jõuavad oma elu lõpul ümbertöötlusesse ega satu kuhugi kolmanda maailma loodusesse, kõrbetesse või randadesse.
Kontoritehnika sisaldab palju väärtuslikke metalle, mida saab edukalt ümber töödelda. Muide, uute metallide kaevandamine ja väärindamine võtab ligi 95% võrra rohkem ressursse, kui metallide taaskasutamine. Paraku on aga kontoritehnikas omajagu ka sellist materjali, millega pole midagi peale hakata ning siin tuleb loota jäätmejaamade spetsialistidele.
Kuna raamatupidamisega ei teki tootmisjääke, pole raamatupidamisettevõtete jaoks kuigi tähtis jäätmekäitluse või keskkonnasertifikaatide taotlemine. Samas erinevate, sugugi alati mitte vajalike sertifikaatide taotlemine, on ettevõtte jaoks samuti lisapingutus, mis nõuab ressursse. Seega tasub iga oma sammu üle järele mõelda nii rahalisest kui ka looduse seisukohast!
Vajate abi oma ettevõtte raamatupidamise või dokumentidega seotud küsimustega? Soovite rohkem teada roheraamatupidamisest?
Helistage 502 5203, 680 6030 või kirjutage
[email protected] ja saame kokku!
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.