Raamatupidaja nõuanded väikeettevõtjale koroonakriisi ületamiseks

Lepvaltsi sõnul on esimene lihtne koht kokkuhoiuks viia kohtumised üle e-keskkondadesse ehk kärpida transpordikulusid. Koheselt võiks püüda saada selgeks olukord tarnijate ja klientidega, nendega ausalt suheldes. Seejärel on mõistlik vabaneda mittevajalikust kontoripinnast, rentides sellest kasutamata osa näiteks edasi, vahetades kontor väiksema vastu või kolida üleüldse kodukontorisse. „Teine on asi muidugi tootmis- ja tööstusruumidega – need on vajalikud hoida käimas, aga ainult siis, kui neist tulu tõuseb. Kahjumi teenimine ettevõtet ei päästa. Kindlasti tuleks aga vaadata ringi avatud pilguga ning leida oma toodete ja teenuste müügiks uusi kanaleid, näiteks luua veebipood ja tekitada sünergia mõne teise ettevõtjaga.”

Ta lisab, et eriti toredad on sellised olukorrad, kus ettevõtja on paindlik ning näeb vastavalt valitsevale olukorrale võimalust käivitada mõni muu äri, mis antud tingimustes läbi lööks. „See ei tähenda, et kingsepp peab ametit vahetama, aga näiteks saabaste tootmise asemel on võib-olla mõistlik mõnda aega tegeleda nende hooldamise ning remontimisega. Ja olukorra leevendudes ning turu taastekkides saab pöörduda tagasi oma endise tegevuse juurde, võttes kriisist kaasa uued kogemused ning võib-olla ka suurenenud kliendibaasi!”

Klientide teenindamisega seotud ettevõtmiste puhul peavad omanikud siiski arvestama tänases eriolukorras mõningate lisakuludega. Suuremad lisakulud võivad tulla külastajatele eraldi sissepääsude rajamistest ning erinevatest ümberehitustest, kus klienditeenindajatele rajatakse näiteks kaitseaknad või kaitseekraanid. Samuti on suureks kuluartikliks tõenäoliselt isikukaitsevahendite soetamine, sest näomaske, kindaid ning desinfitseerimisvahendeid vajatakse sageli nii töötajate kui ka klientide tarvis. Paljud ettevõtted kandsid kulu ka ärajäänud tööreiside ning seminaride-konverentside-messide tõttu, sest transpordifirmad ei kiirustanud piletiraha tagasimaksmisega ja sellele lisandus lepingute sõlmimata jätmisest saamata jäänud tulu.

„Esimese haiguslaine ajal tundus, et langust on oodata ka ärikinnisvara osas, ent seda pole veel juhtunud. Ettevaatlik ettevõtja muidugi vaatab tulevikku, arvestab ette, kuidas võiks viirus teda mõjutada ja laseb oma varad ära hinnata,” ütleb Lepvalts.

Kui kevadel räägiti palju erinevatest toetustest ning riigi abist, siis sügisel oli avatud viie miljoni euro suurune abiprogramm vaid turismisektorile, millest enam kui miljon jäi kusjuures kasutamata. Miks? Sest kahjude hüvitamise üks nõue oli, et ettevõtete augusti ja septembri käive oleks 40% väiksem kui 2019. aastal samal perioodil. Suvi oli aga siseturismile hea aeg ning tõenäoliselt suuresti ka seetõttu polnud paljud firmad abikõlbulikud. „Kuna avatud abiprogramme ei ole praegu, siis ei ole ettevõtjatel ka midagi taotleda. Küll näitas aga kevadine abiprogrammisüsteem, et ühest küljest säilitati niiviisi näiliselt töötajate palk, kuid teisalt tekkis neil töökoha toetuse taotlemise baasilt isiklikke probleeme – näiteks oli finantsasutustest laenu saamine raskem, sest kaheldi tööandja hakkamasaamises ja töökoha säilimise kindluses.”

Raamatupidamise osaski pole koroonakriis igapäevaseid ega erakorralisi protsesse lihtsamaks või läbipaistvamaks muutnud, pigem on Lepvaltsi sõnul vastupidi: „Tööturutoetuse kajastamine tegi olukorra tavapärasest keerukamaks, samuti muude toetuste kajastamine. Muidugi saavad raamatupidajad sellega hakkama, aga ees ootan veel aastaaruannete juurde arvutused ning seletused, kuidas on Covid-19 konkreetset ettevõtjat räsinud ja kuidas võib veel tulevikku prognoosides räsida.”