Maksude, hüvitiste, abimeetmete ning piirmäärade muudatuste ja uuendustega seonduv on osa raamatupidajate igapäevatööst. Rääkides viimastel kuudel toimunust, on kõige tähtsam muutus hüvitiste kajastamistega seonduv. Muudatuste ja uuendustega kohanemises on võtmetähtsusega tarkvara paindlikkus, nendib raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.
- Raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts
Tema sõnul lihtsustab ettevõtjate ja raamatupidajate tööd eelkõige forsseeritud üleminek paberite tassimisest vabale töökorraldusele. „Maksumäärade ja toetuste muudatused on kinni tarkvaras. Kui maksumäär on sinna jäigalt sisse kirjutatud, siis on seda tülikas nii muuta kui ka varasemate andmete säilimist tagada. Seda oleks oluline tarkvara valikul arvestada, sest kahjuks enamik tarkvaratootjaid arvab, et maksude määrad on raiutud kivisse. See aga takistab olulisel määral raamatupidajate tööd näiteks eriolukordades ajutiste maksude-hüvitiste kehtestamisel, kus muutustele üleminek on kiire.”
Seoses Covid-19 olukorraga viis riik sisse mitmeid olulisi muudatusi. Näiteks märtsist maini hüvitas riik töötaja esimesed kolm haiguspäeva kõikide töövõimetuslehtede osas ning Eesti Töötukassa pakkus maksuraskustes ettevõtetele töötajate vähenenud töötasu toetamiseks kahe kuu ulatuses palgatoetust iga toetust vajava ja tingimustele klassifitseeruva töötaja kohta ühes kuus kuni 1000 eurot brutosummana. Peale selle peatab riik alates 1. juulist kuni järgmise aasta 31. augustini teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt (4%) tehtavad sissemaksed.
Lisaks võeti riigikogus vastu seadus pikendada tänavu majandusaasta aruande esitamise tähtaegu. Kuna eriolukorrast tingitud piirangud ei ole võimaldanud koosolekuid pidada ja seadusega loodavate muudatuste kasutusele võtmine võtab aega, pikendatakse korteriühistute ja mittetulundusühingute juhatuse liikmete volituste tähtaegu ning kõigi juriidiliste isikute majandusaasta aruande esitamise tähtaega 31. oktoobrini.
Lepvaltsi hinnangul on keeruline öelda, millised neist muudatustest annavad suuremat efekti. „Eks kõik meetmed ja seadusemuudatused on mõeldud loomulikult efekti andma, kuid iseküsimus on, kui paljudele. Enda ettevõtte osas võin öelda, et meie ei ole saanud kasutada ühtegi soodustust. Üldiselt võib aga nentida, et kõige tõsisemaid probleeme tekitavad tänased ajutised muudatused 2020. aasta majandusaasta aruande esitamisel ning seda just töötukassa hüvitisest tingituna, näiteks keskmise palga arvutamise järjekindluse ning hüvitise kajastamise osas.”
Millele aga võiks valitsus mõelda, on Lepvaltsi sõnul käibemaksu langetamine tasemele, kus see oli enne eelmist majanduskriisi. Tookord pidi see tõus olema ju ajutine.
Kui soovite abi oma ettevõtte igapäevases raamatupidamises või majandusaasta aruande esitamisel, helistage numbril 502 5203 või kirjutage
[email protected].
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.