• ST
  • 19.05.20, 07:00

Töötasu hüvitise kajastamine ja deklareerimine

COVID-19 on meie eluolule tõsise pitseri vajutanud. Peaaegu kõik on sellest puudutatud. Minu hinnangul ei ole ükski majandussektor sellest pääsenud. Enamiku tegevust on see pärssinud, kuid mõningatele ka kasvu tekitanud.
Raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ juht ja omanik Enno Lepvalts
  • Raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ juht ja omanik Enno Lepvalts
Riik kuulutas märtsis välja eriolukorra, millega piirati märkimisväärselt erinevate valdkondade tegevust. Samas tuli valitsus välja ka tekkinud surutist leevendada püüdvate meetmetega. Üheks selliseks on töötasu hüvitis.
Töötasu hüvitisest on küll palju heietatud, aga ei teeks paha veel seonduv üle korrata ja käsitleda süvendatult selle raamatupidamislikku kajastamist.
Töötasu hüvitise maksja on Eesti Töötukassa ja töötukassa veebis on ka kättesaadavad materjalid selle kohta. Töötasu hüvitist makstakse töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häiritud. Hüvitis tagab töötajatele sissetuleku ning aitab tööandjatel ajutised raskused üle elada, et ei peaks töötajaid koondama või tegevust lõpetama.

Hüvitise põhimõtted

Hüvitist makstakse, kui tööandja on olukorras, mis vastab vähemalt kahele tingimusele kolmest:
− tööandja käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga;
− tööandjal ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda;
− tööandja on vähemalt 30 protsendil töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30 protsenti või alampalgani.
Tööandja peab vastama neile tingimustele selle kuu seisuga, mille eest töötasu hüvitist taotletakse. Töötajad peavad olema tööl töölepinguga.
Hüvitist saavad taotleda nii era- kui ka avaliku sektori tööandjad, olenemata ettevõtte suurusest.
Hüvitist makstakse neile töötajatele, kelle tööandjal pole kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud.
Hüvitise suurus on 70% töötaja keskmisest kalendrikuu töötasust. Hüvitise maksimumsuurus on 1000 eurot. Tööandja peab lisaks maksma töötajale töötasu vähemalt 150 eurot (bruto).
Töötukassalt ja tööandjalt kokku saab töötaja vähemalt alampalga ehk 584 eurot. Kui töötaja sai osalise tööajaga töötamise tõttu alampalgast väiksemat töötasu, siis säilib tema senine sissetulek.
Töötajal on õigus hüvitist saada kuni kahe kuu eest kolmekuulise perioodi jooksul.
Töötukassa tasub hüvitiselt ja tööandja tasub töötasult sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse ning tulumaksu. EMTA veebis on ka selgitus, et lisaks sellele, et töötukassa tasub hüvitise osalt ka maksud, deklareerib töötukassa ka ise hüvitise väljamakse.

Oluline teada

• Hüvitise avalduse esitab töötukassale tööandja, kuid hüvitis makstakse otse töötajatele.
• Hüvitist makstakse perioodi eest märtsist maini 2020, tööandja saab töötajale hüvitist taotleda kahe kuu eest.
• Tööandja esitab töötukassale iga kalendrikuu kohta eraldi avalduse pärast seda, kui on töötasu töötajatele välja maksnud.
• Töötasude deklareerimist ei pea ootama. Töötukassa käsitleb taotlusi võimalikult kiiresti, makstes üldjuhul hüvitise välja 5 tööpäeva jooksul avalduse esitamisest. Märtsikuu eest aprilli alguses taotletud hüvitised maksab töötukassa töötajatele välja aprilli esimeses pooles.
• Kui tööandja lõpetab töösuhte töötajaga koondamise tõttu samal kalendrikuul, mille eest töötasu hüvitist taotletakse või sellele järgneval kuul, peab ta hüvitise töötukassale tagasi maksma.

TINGIMUSED

Käibe või tulu vähenemine
Kui ettevõtte realiseerimise käive langeb kokku käibedeklaratsioonides deklareerituga, siis piisab käibedeklaratsioonidest. Kui taotluse esitamise ajaks ei ole käibedeklaratsiooni veel esitatud, siis tuleb esitada andmed raamatupidamisest. Sama kehtib ka juhtudel, kui ettevõtte realiseerimise käive ei lange kokku käibedeklaratsioonis kajastatud käibega või ei ole ettevõte kohustatud käibedeklaratsiooni esitama.
Ei ole tööd anda
Töölepinguseaduse (TLS) § 35 Töötasu maksmine töö mitteandmisel
Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, pole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
Töö mitteandmise asjaolud tuleb lühidalt kirjeldada. Põhjus on küll selge, et COVID-19, aga selle mõju tuleb antud ettevõttes töö mitteandmisega seostada. Siin tuleb jälgida, et töötajate hulk on sätestatud, aga kui palju kokkulepitud mahust tööd vähem on anda, seda ei ole.
Töötasu vähendamine
TLS-i § 37 Töötasu vähendamine töö mitteandmise korral
Tööandja võib esitada töötasu vähendamise teatise e-kirja teel, kuid peab veenduma, et töötaja või usaldusisik selle kätte saab (nt küsib kinnitust e-kirja kättesaamise kohta). Vaidluse korral peab tööandja suutma tõendada, millal ja mil viisil on teade töötajale või usaldusisikule kätte toimetatud.
Teatises (näidis lisatud) peab olema kirjas alljärgnev.
1) Miks töötasu vähendatakse?
2) Mis ajavahemikus tööandja rakendab TLS-i § 37 alusel töötasu vähendamist?
3) Kui palju töömaht ja töötasu langevad?
4) Selgitus, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega.
5) Teave, et töötajal on õigus anda oma arvamus 7 kalendripäeva jooksul.
6) Teates antakse töötajale selgelt teada, et juhul, kui ta ei ole töötasu vähendamisega nõus, siis on tal õigus tööleping üles öelda TLS-i § 37 lg 5 alusel. Töötaja peab teatama tööandjale oma otsusest ette viis tööpäeva enne seda, kui tööandja poolt kehtestatav tööaja ja töötasu vähendamine kehtima hakkab.
7) Teates võib määrata ka konkreetse tähtaja, mis ajaks töötajad peavad oma otsusest teada andma, kas nad nõustuvad töötasu vähendamisega või mitte, ja kellele (mis aadressil) tuleb teada anda.

Näidis korraga mitme töötaja töötasu vähendamisest

Teatis töötasu vähendamise kohta
3. aprill 2020. a
Firma OÜ (edaspidi tööandja), registrikood 10000000, teatab käesolevaga TLS-i § 37 alusel töötasu vähendamisest.
Töötasu vähendamine on põhjustatud COVID-19 viirusega seotud eriolukorrast, mis on põhjustanud tööandja majandusseisu halvenemise.
[Eriolukorra rakendamise tõttu on tööandja ettevõtted suletud.]
[Eriolukorra rakendamise tõttu on tööandja ettevõtete käive langenud, kuna ostjaid ei ole, ostjate arv on langenud tavapäraselt N-lt 0-le.]
Seetõttu ei ole tööandjast mittetulenevatel põhjustel võimalik tavapärast töölepingus varem kokku lepitud tasu maksta.
[Töötasu vähendatakse [30%] võrra alates pp.kk.aaaa.
[Töötaja(te) töömaht on langenud eriolukorra tõttu vähemalt [veerandi, kolmandiku, poole] võrra või töömaht on langenud olematuks.
Tööandja teatab käesolevaga, et
1) töötaja(te)l on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega;
2) töötaja(te)l on õigus anda oma arvamus 7 kalendripäeva jooksul;
3) kui töötaja ei ole töötasu vähendamisega nõus, siis on töötajal õigus tööleping üles öelda TLS-i § 37 lg 5 alusel. Töötaja peab teatama tööandjale oma otsusest ette viis tööpäeva enne seda, kui tööandja poolt kehtestatav tööaja ja töötasu vähendamine kehtima hakkab.
Tööandja palub töötaja(te)l teatada töötasu vähendamisega nõustumisest või mittenõustumisest hiljemalt pp.kk.aaaa kirjalikult tööandjale e-posti aadressil [e-posti aadress].
Lugupidamisega
tööandja esindaja nimi
juhatuse liige

Töötasu hüvitise kajastamine

Selle hüvitise raamatupidamises kajastamisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega.
Hüvitis kaasatakse töötaja keskmise töötasu arvestusse, nii puhkusetasude, töölepingu ülesütlemise hüvitiste kui ka haigusrahade puhul. See tähendab, et tööandja peab hüvitise summad oma raamatupidamisarvestuses kuidagimoodi näitama.
Tööandja palgakohustis ja maksukohustis arvestatakse vaid tööandja makstavalt osalt. Samuti kinnipeetava tulumaksu arvestus on vaid tööandja makstavalt töötasu osalt. Töötukassa tulumaksuvabastusega ei arvesta. Tööandja raamatupidamisarvestuses kajastatakse kohustised vaid tööandja makstavas osas ja makstavalt osalt.
Töötukassa töötasuhüvitis on sihtfinantseering ja täpsemalt käsitletav tegevuskulude sihtfinantseerimisena. Sellise sihtfinantseerimise kajastamist käsitleb RTJ 12.
Üldjuhul võiks raamatupidamisarvestuses kirjendid välja näha järgmiselt (väga üldistatult):

Töötasu arvestamine

D Töötasukulu (kogusummas, st tööandja osa pluss töökassa poolt makstav osa)
K Väljamaksmata töötasu (kohustis)
K Tulevaste perioodide tulu tegevuskulude sihtfinantseerimisest
D Sotsiaalmaksukulu (kogusummas)
K Potentsiaalne sotsiaalmaksukohustis
K Tulevaste perioodide tulu tegevuskulude sihtfinantseerimisest
D Arvestatud töötuskindlustusmaksu kulu
K Potentsiaalne arvestatud töötuskindlustusmakse kohustis
K Tulevaste perioodide tulu tegevuskulude sihtfinantseerimisest

Tööandja osas töötasu väljamakse

D Väljamaksmata töötasu (kohustis)
K Pangakonto
D Potentsiaalne sotsiaalmaksukohustis
D Potentsiaalne töötuskindlustusmakse kohustis
K Kinnipeetud tulumaks
K Kinnipeetud kogumispensioni makse
K Kinnipeetud töötuskindlustusmakse makse
K Sotsiaalmaksukohustis
K Arvestatud töötuskindlustusmakse kohustis
Kui tööandja on kindel, et ei pea töötasuhüvitist tagastama
D Tulevaste perioodide tulu tegevuskulude sihtfinantseerimisest
K Tulu tegevuskulude sihtfinantseerimisest
AccountStudio palgamoodulis on võimalik töötukassa töötasuhüvitise kajastamine vähima lisavaevaga, kuna AccountStudio kannab ise hoolt, et asi saaks korrektselt kajastatud.
Töötasu arvestamine toimub tavapäraselt (lihtsakoeline näide)
Töötukassalt soovitud osa näidatakse maksueelse kinnipidamisena (näide)
Väljamaksmisel näidatakse kogusumma, AccountStudio teeb makse ja arvestab maksud vaid tööandja osas (näide)
Kui tööandja-poolne makse on tegelikult sooritatud, siis piisab nupulevajutusest ja AccountStudio koostab palga arvestuse ja väljamaksmisega seotud kirjendid, arvestab ja kajastab maksega seotud maksud ja võimaldab koostada maksuametisse laetava TSD xml-faili.
AccountStudioga on lihtne!

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele