Kaheksa tundi ühes asendis istuda ja arvutiga tööd teha mõjub kurnavalt ka kõige paremas füüsilises vormis olevale inimesele.
Väikesed pausid, venitused ja sirutused tööpäeva turgutavad väsinud keha küll hästi ja on äärmiselt vajalikud, ent neist üksi sundasendist tekkivate vaevuste ennetamisel ja leevendamisel ei piisa.
Et istuv kontoritöö ei hakkaks pikapeale tervisele, tuleb töökoht sisustada turvaliselt ja tõhusalt ehk valida kontorimööbel, mis aitab minimeerida pidevast sundasendist tingitud koormust.
Ülekoormuse põhjustatud terviseprobleemid tekivad ajapikku: kui kaela- ja seljalihased on pidevalt suure pinge all, halveneb lihaste verevarustus. Esialgu tajume seda pelgalt ebamugavustunde ja väsimusena, hiljem lisandub valu, mis muutub krooniliseks põletikuks.
Töötajate hea tervis ja enesetunne peaks olema ka tööandja kalleim vara. Esimene samm inimeste tervise hoidmisel on õigesti sisustatud töökoha võimaldamine. Töökoha sisustamisel tutvu ka Kaup24
kontorimööbli valikuga.
Kuidas valida sobivat töölauda?
Istuv töö eeldab
kirjutus- või kontorilaua olemasolu. Korralik töölaud peab inimesel olema ka siis, kui tema peamine töövahend on läpakas, mitte lauaarvuti.
Kontorilaua kõige olulisem kriteerium on kõrgus - see peab olema korrelatsioonis kasutaja pikkusega.
Õige kõrgusega on arvutilaud siis, kui inimese keha, käte ja pea asend on õige.
Kuidas seda “õiget” hinnata?
Esiteks peavad kael ja selg olema istudes sirged ja kõik vajalikud esemed (telefon, klaviatuur, lauasahtlid, muu tarvilik) paiknema sellises raadiuses, et nende järele haaramiseks ei pea lihaseid ülemäära pingutama.
Kui töölaual on klaviatuurisahtel, siis tuleb ka arvutihiir sinna panna, et ei tuleks kätt pidevalt kahe kõrgustasandi vahel liigutada.
Arvutit kasutades peab saama käsivarsi toetada. Hea asend on selline, kus käevarred toetuvad tooli käetugedele, mitte lauaplaadile. Tooli käetugedele nõjatumine eeldab omakorda reguleeritava kõrgusega tooli, ideaalis ka liigutatava kõrgusega käetugesid.
Töölaud ei tohi olla nii madal, et jalad on surutud ühte asendisse ega nii kitsas, et vastu seina asetatud laua all ei saa jalgu välja sirutada.
Milline peaks olema töötool?
Mugavuse ja tervisele soodsa asendi loomisel on oluliseks komponendiks spetsiaalselt kontoritööks mõeldud tooli valimine.
Pikka aega istudes on tähtis, et selg oleks korralikult toetatud. Seda võimaldab anatoomilis kõverusi järgiv seljatugi.
Hea, kui toolil oleks ka peatugi, see on eriti vajalik just pikal inimesel. Asendamatud on ka käetoed, mis pakuvad arvutiga töötamisest väsivatele kätele lisatuge.
Nagu laua on ka töötooli juures nõutav võimalus mööblieseme kõrgust muuta. Ainult nii saab istme liigutada õigele kõrgusele. Õige kõrgus on selline, kus jalad on täisnurga all kõverdatud ja labajalad toetuvad tervenisti põrandale. Kel jalad jäävad rippu, peaks kasutama lisaks jalatuge.
Paar märkimisväärset nõuet on kontoritoolile veel: seljatugi võiks samuti olla reguleeritav ja kiikumismehhanismiga ning toolil peavad olema all rattad.
Tool, mis inimesega kaasa liigub, vähendab oluliselt sundasendist tekkivat koormust.
Kohvipausideks kohvi- või espressomasin
Kohvinurk annab inimesele põhjust arvuti tagant püsti tõusta ja liikuda.
Päevas võib teha mitmeid kohvipause, need kõik ei pruugi tähendada ilmtingimata puhkehetke ergutava joogi seltsis, kuid ettekäände ja stiimuli kehaasendi muutmiseks annavad need ikka.
Kofeiini lühiajaline mõju organismile on töökeskkonnas igati tervitatav - inimesed tunnevad end erksalt. Alahinnata ei maksa ka kohvi tarbimise sotsiaalset poolt: kohvinurk ei ole kunagi ainult kohvitamiseks, vaid ka lõunatamiseks, kolleegidega suhtlemiseks, külaliste võõrustamiseks, tähtpäevade pidamiseks jms.
Seega on kohvinurk tööl igati elementaarne ja vajalik koht, kus kindlasti peab olema võimalus valmistada kvaliteetset värsket kohvi.
Tänapäeval on saadaval lai valik erinevate võimaluste ja funktsioonidega
espresso- ja kohvimasinaid. Kiika Kaup24.ee e-poodi ja leia endale sobiv.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.