Valitsus vahetub, maksustamine jääb

Tõepoolest, rahvusvahelise maksunduse muutmine õiglasemaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks algas 2013. aastal ning kulmineerus oktoobris 2015, kui OECD tuli välja laiaulatusliku maksupaketiga, mis koosneb 15 tegevuskavast kogumahuga üle 1500 lehekülje. Iga tegevuskava käsitleb ühte või mitut kõige aktuaalsemat rahvusvahelist maksuteemat, mille lahendamist peetakse väga oluliseks. Paketti hakati kutsuma ingliskeelse lühendiga BEPS (base erosion and profit shifting ehk maksubaasi kahanemine ja kasumi ümberpaigutamine). Mida teatakse aga vähem, on see, et EL alustas sarnaste maksuprobleemide lahendamist juba veidi varem, kuid ei suutnud enda initsiatiivi reklaamida ja seeläbi pildil püsida, nagu see õnnestus OECD-l. Alates oktoobrist 2015 on EL OECD-lt nn BEPSi teatepulga aga aktiivselt üle võtnud ning paljude vaatlejate hinnangul on astunud sammu edasi, pakkudes välja rahvusvahelise maksunduse korrastamisel veelgi rangemaid meetmeid.

Millest BEPS sündis

Rahvusvahelise maksunduse kapitaalremont ei alanud niisama, vaid selle ajendiks oli aastaid peetud diskussioon selle üle, miks suurte ja väikeste äriühingute tulumaksukoormus on erinev. Teadaolevalt muutus diskussioon eriti teravaks just viimase ülemaailmse majanduskriisi ajal, mil riigid võtsid vastu karme kasinusmeetmeid ning otsisid samal ajal võimalusi riigikassa täitmiseks. Kui lähemal uurimisel selgus, et maailma suurimad kontsernid kasutavad agressiivset, kuid seaduslikku maksuplaneerimist ning maksavad enda globaalsetelt tuludelt vaid paar?kolm protsenti tulumaksu, ei olnud enam võimalik riikidel seda ignoreerida – rahvusvaheline maksundus pidi saama õiglasemaks.

ELi initsiatiivid

Kui igasugune OECD väljatöötatud maksupakett on organisatsiooni liikmete jaoks soovituslik, siis ELi direktiiv on mõistagi täitmiseks kohustuslik ning tuleb siseriiklikku õigusesse üle võtta. Nii on EL ette valmistanud ja andnud 12. juulil ka lõpliku heakskiidu maksude vältimise vastasele direktiivile (ATAD ehk anti-tax avoidance directive). ATAD põhineb BEPSi tegevuskavadel, kuid selle meetmed on nn de minimis põhimõttel, ehk liikmesriigid võivad kehtestada veelgi rangemaid piiranguid. ATADil on viis sisulist meedet, mida liikmesriigid peavad üle võtma hiljemalt 1. jaanuaril 2019.

Direktiivi viis sisulist maksuteemat on üleliigse laenuintressi mahaarvamise piirang, väljumismaks (ingl exit tax), välismaised kontrollitavad äriühingud (ingl controlled foreign companies), hübriidsed ebakõlad (ingl hybrid mismatches) ja üldine kuritarvituste vastane säte.

Kuritarvituste vastane säte kohustab liikmesriike mitte arvestama ainult maksueelise saamiseks tehtud kunstlikke tehinguid. Eestis kehtib antud põhimõte juba aastaid maksukorralduse seaduse §-des 83–84, kuid oli liikmesriike, kus sellist üldist reeglit ei olnud ja seega oli vaja luua ühtne raamistik. Sellega haakub ka ELi nõukogu poolt juba 27. jaanuaril 2015 muudetud ema- ja tütarühingu maksustamise direktiiv 2011/96/EL, mis leidis väljundi ka ATADis. Samas on ATADi haare aga laiem kui Eestis tulumaksuvabastuse keelamine välismaa kunstlikelt struktuuridelt saadud dividendidele. Antud muudatus jõustus Eesti tulumaksuseaduses 1. novembril 2016.

Üleliigse laenuintressi mahaarvamise reegel seob üleliigse laenuintressi kulu mahaarvamise piirangu ettevõtte intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelse kasumi (EBITDA) või kontserni võlakoormuse tasemega. Selle reegli eesmärk on piirata kunstlikult kõrgeks aetud intressikulu üldjuhul kõrge maksumääraga riikides asuvates ettevõtetes, sidudes mahaarvamise õiguse ettevõtte reaalse äritegevusega. Piirmääraks, mille ulatuses on ettevõttel õigus intressikulu maksustatavast tulubaasist maha arvata, on 30% EBITDAst ning seda ületavat osa enam maha arvata ei saa. Samas on võimalik kanda üleliigset intressikulu aga kuni 3 aastat tagasi või ka edasi tulevaste perioodide peale ning kasutamata intressikulu soovi korral kuni 5 aastat edasi.

Rahustuseks peab ütlema, et reegel ei rakendu eraldiseisvate äriühingute suhtes (kes pole ja kel puuduvad tütarühingud, sidusühingud ja püsivad tegevuskohad) ning laenuintressid kuni 3 miljoni euroni aastas on maksuvabad. Tähele tasuks panna ka seda, et piirang ei kehti finantsasutustele.

Hübriidsete ebakõlade reegel püüab lahendada olukorda, kus erinevad riigid tõlgendavad ühte ja sama piiriülest tehingut maksustamise mõttes erinevalt. Selle tagajärjel võib tekkida olukord, kus kumbki riik antud tehingut ei maksusta. ATAD pakub välja võimaluse lähtuda hübriidsete ebakõlade puhul maksjariigi õigusest, mis tähendab, et saajariik enam tehingut maksustamisest vabastada ei saaks.

Välismaiseks kontrollitavaks äriühinguks (CFC) loetakse sellist liikmesriigi residendi kontrollitud äriühingut, mida resident kontrollib üksi või koos seotud osapooltega üle 50% ulatuses (hääleõigusest) või omab õigust rohkem kui 50%-le teenitud kasumist. Sellest ei piisa aga, et maksustada kontrolli all olevat välismaist äriühingut kontrollitava liikmesriigi residendi maksureeglite järgi. Lisaks peab CFC riigi maksumäär olema 50% madalam selle koduriigi efektiivsest maksumäärast ning CFC tulu ei tohi tulla tegelikust majandustegevusest. Viimane tähendab, et reegliga hõlmatakse ainult kunstlikud tehingud ning reaalse majandustegevusega välismaistel äriühingutel ei tohiks olla muretsemiseks põhjust.

Väljumismaksu mõte on maksustada mitteresidendi püsiva tegevuskoha riigist vara väljaviimist. Kuna aga Eesti tulumaksusüsteem on teiste riikide maksusüsteemist erinev ning väljaviidava vara maksustamine püsivast tegevuskohast toimuks seetõttu alati n-ö esimest ja viimast korda, siis on Eesti saanud alalise erandi, mille järgi oleks Eestil õigus vara maksustamise edasilükkamist mitte lubada.

Maksumuudatused Eestis 2017. aastal

Suvekuudel tuli Eesti Rahandusministeerium välja maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mille valitsus äsja heaks kiitis. See puudutab sisuliselt kahte teemat: esiteks, riikidepõhise aruandluskohustuse (ingl CbCR ehk country-by-country reporting) kehtestamine suurkontsernidele ning sellealase automaatse teabevahetuse sisseviimine nende riikide maksuametite vahel, kus kontserniliikmed tegutsevad; teiseks, piiriüleste toimingute kohta tehtud siduvate eelotsuste automaatne teabevahetus maksuametite vahel.

Riikidepõhise aruande näol on tegemist täiendava iga-aastase raporteerimiskohustusega eriti suurtele rahvusvahelistele kontsernidele konkreetsete majandusnäitajate kohta nende riikide kaupa, kus kontsern tegutseb. Riikidepõhise aruande esitamise kohustus hakkab kehtima eriti suurtele kontsernidele, kelle eelnenud aasta käive ületas 750 miljonit eurot, ning seda hakkab esitama kontserni emaüksus oma riigi maksuametile. Esimest korda tuleb seda teha 31. detsembriks 2017 eelmist (2016.) majandusaastat puudutavate andmete kohta. Kui kontserni emaüksuse riigi maksuamet on aruande kätte saanud, hakkavad maksuametid automaatse teabevahetuse korras alates 2018. aastast aruannet jagama. Tähelepanelik lugeja kindlasti märkas, et CbCRi esitab kontserni emaüksus oma jurisdiktsiooni maksuametile, mis tähendab, et Eestis puudutab see otseselt kahte kontserni. Kui kontserni emaüksus mingil põhjusel riikidepõhist aruannetei esita, määratakse kontserni aruandekohustuslaseks aga asendusüksus, kelleks võib olla ka Eesti maksuresident. Asendusüksuse määramine võib toimuda ka praktilistel kaalutlustel, näiteks kui kontserni juhtkond asub füüsiliselt Eestis või omab kõige terviklikumat pilti kontserni käekäigust. Igal juhul peavad hakkama aga kõik sellistesse kontsernidesse kuuluvad Eesti äriühingud oma kontserni emaüksusele Eesti äritegevuse kohta konkreetsete näitajate lõikes aru andma. Lisaks riikidepõhise aruande kohustusele lasub Eesti äriühingul nüüd ka teavitamiskohustus, mille järgi peab kontserni iga Eesti maksuresidendist liige teatama maksuhaldurile kuue kuu jooksul aruantava majandusaasta lõppemisest arvates, kas ta on aruandekohustuslik üksus, ning juhul, kui ta seda ei ole, milline kontserni liige on ning mis jurisdiktsioonis ta asub.

Selle eelnõuga võetakse üle ka sama direktiivi täiendused, mille järgi hakkavad ELi liikmesriikide maksuhaldurid vahetama 2017. aastast automaatselt teavet maksuhalduri siduvate eelotsuste kohta, mis on antud alates 2012. aastast ning käsitlevad piiriülest toimingut või selliseid tegevusi, mille mõju on piiriülene.

Nii eelotsuste kui ka riikidepõhise aruandluse infovahetuse eesmärk on anda maksuametitele võimalus hinnata senisest paremini rahvusvaheliste kontsernide maksukäitumist. Muu hulgas võimaldab see tõmmata käsipidurit eelkõige sellistele skeemidele, kus kontsernid nihutavad kasumit piiriüleselt, kasutades selleks seotud isikuid, vähendades nii kunstlikult maksubaasi kõrgema maksumääraga riikides, luues pinna ebaõiglaseks konkurentsiks ning soodustades maksudest hoidumist.

Kuigi praegusesse Eesti poliitilisesse olukorda, kus ettevõtjasõbralik valitsus lahkub ning asemele tuleb eelkõige sotsiaalseid kohustusi prioriseeriv võimuliit, sobituvad antud maksumuudatused loogiliselt, on siiski tegemist pigem poliitiliselt neutraalsete maksumuudatustega, mis tulevad sõltumata uue valitsuse kursist. Arvestades riikidepõhise aruandluskohustuse tekkimise suhtelist kõrget piirmäära, võib arvata, et tegemist on väga kitsale, kuid samas väga jõukale sihtrühmale mõeldud meetmega, mis on madal hind ärikeskkonna õiglasemaks muutmise eest ning ei tohiks eraldiseisvalt võttes Eesti ettevõtluskeskkonda mõjutada. Jääb ainult loota, et ka uus valitsus mõistab hea ettevõtluskeskkonna säilitamise olulisust ning uued tuuled Eesti poliitikas ei tähenda lahkuva valitsuse ümberjagamisel põhineva majanduspoliitika jätkamist. On ju vasakpoolse poliitilise suuna üks suuremaid ohte täpselt seesama ümberjagamine, millega ametist lahkuv valitsus tegeles. Kas uus valitsus jätkab samamoodi ning vahe seisnebki ainult selles, et nüüd tehakse julgemalt, või on lõpuks oodata ka reaalseks arenguks vajalikke häid ideid?

ATADi artiklite rakendamine Eestis ei saa olema lihtne eelkõige meie tulumaksusüsteemi pärast. Ei tunne ju meie tulumaksusüsteem sellist asja nagu kulu mahaarvamine kasumist. Kas maksustada seda ettevõtlusega mitteseotud kuluna? Mis hetkel seda maksustada, kui EBITDA ei ole teada veel kuus kuud pärast finantsaasta lõppu? Ka peab arvestama sellega, et kuna kasutamata intressikulu saab tulevastele perioodile edasi kanda, siis võib kord maksustatud üleliigne intressikulu saada ühel hetkel tagasi maksuvabaks. Ka teiste sätete puhul peab mõtlema, kuidas neid Eesti kontekstis rakendada. Seega võtab Eestil direktiivi ülevõtmine ilmselt aega. Olukorra teevad keerukamaks ka valitsuse vahetus ja võimalikud muudatused maksupoliitikas ning eesseisev ELi eesistumine. Üks asi on aga kindel: Eestis on tulemas olulised maksumuudatused.

Kui teil on küsimusi artiklis avaldatu osas või sooviksite saada nõu, võtke EYga ühendust. EY on turuliider Baltikumis ning omab ühte parimat rahvusvaheliste maksuspetsialistide võrgustikku.

Vaata rohkem infot EY teenuste kohta: www.ey.com/ee

Autor: Jevgeni Semjonov, EY maksuosakonna juhtivkonsultant