„Teabevara tunni“ saates võtame luubi alla palkade läbipaistvuse ja soolis palgalõhe küsimused uute regulatsioonide valguses.
- Fotol vasakult: Eve Noormägi, Kaie Peetre ja Külli Gutmann Foto: Andres Laanem
Mullu kevadel võeti europarlamendis vastu palkade läbipaistvuse direktiiv, mis jõustub 2026. aastal. Oluline on märkida, et töötajate palgaandmeid ei pea nimeliselt avaldama, kuid ettevõtted peavad täpsemalt kirjeldama oma tasustamispõhimõtteid ning jagama töötajatele ja tööotsijatele infot ametikohtade palkade kohta. Lisaks tekib suurematele ettevõtetele regulaarne aruandluskohustus.
Tasustamisvaldkonna juht ja ekspert Kaie Peetre räägib, et uus direktiiv keelab värbamisintervjuu käigus varasema palgaajaloo kohta küsida. „Selle punkti mõte on, et ei kanduks edasi diskrimineerivalt tehtud palgaotsused ning töötaja palk määrataks vastavalt sellele, mida uus roll ette näeb, ning vastavalt oskustele ja teadmistele, mida töötaja uude rolli kaasa toob, mitte selle järgi, mida ta eelmises töökohas sai.“
Küsimusi esitavad personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann ja teabevara projektijuht Eve Noormägi.
Uus palkade läbipaistvuse direktiiv keelab palgaajaloo kohta küsida
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.