Äriseadustikku on tehtud rida muudatusi, mis hakkavad kehtima kolmes jaos. Kuigi kõige enam kütab kirgi osakapitali miinimumnõude kaotamine, siis seadusemuudatuste eesmärk oli tervikuna üle vaadata kõik ühinguõiguse murekohad.
- Vasakult Maris Vutt, Vaike Murumets ja Paavo Siimann Foto: Andres Laanem
Olulisemad muudatused puudutavad osakapitali miinimumnõude kaotamist, sellega leevenes ka netovara nõue. Lisaks saab selgelt reglementeeritud kontsernivastutus. Kindla kuupäevaga ettevõtte registreerimise, ärinime broneerimise ja registrisse ennistamisega tasub üle vaadata ka riigilõivud.
„See on osanike otsustuskoht, kui palju osaühingut kapitaliseeritakse,“ tõi Äripäeva raadio saates "Finantsuudised fookuses" välja vandeadvokaat Maris Vutt, kes siiski ei soovita ühe sendiga ettevõtet asutada.
Äriregistri seadus jõustub kolmes etapis: üldine jõustumistähtaeg on 1. veebruar, osanike nimekirja ja hooneühistu liikmete nimekirja pidamise muudatused jõustuvad 1. septembril ning järgmise aasta 1. märtsil jõustuvad muu hulgas ärinime broneerimise ja kindlal kuupäeval kande tegemisega seonduvad muudatused.
Seadusemuudatuste üle arutlevad ja selgitavad justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets ja advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Maris Vutt.
Saatejuht on Paavo Siimann.
Kuula saadet siit:
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.