Netflixi juhtimisvõtted – näiteks preemiaid ei maksta, paika pandud puhkusegraafikut pole ning töötaja peab ise enda arengu eest seisma – paistavad esmaspilgul ootamatud, kuid nende eesmärk on panna iga töötaja maksimaalselt tööle. Ettevõtte väärtuse kasv selle õnnestumist justkui peegeldab, selgub viimasest
Äripäeva raadio saatest "Juhtimislabor".
- Kontoritöötajad. Foto: Monkeybusiness Images
Kümnendiga on Netflixi aktsia kallinenud ligi 100 korda, 361 dollarini, ettevõtte väärtus on viimase viie aastaga viiekordistunud. Kasvu saadavad firma pööre Ühendriikide videolaenutusest tehnoloogiaettevõtteks, mis toodab ise ka filme-seriaale ning mille teenuseid saab kasutada praktiliselt igas riigis, välja arvatud Hiina.
Sellist kasvu on aidanud kasvatada suhtumine töötajatesse ning töökultuur. Ehkki puhkusegraafikut firmas ei ole ning preemiaid ei maksta, ei tähenda see töötajatele närutamist. Organisatsiooni juhtide eesmärk on panna kokku võimalikult head meeskonnad, mis töötavad nagu profisporditiimid – iga liige peab olema oma ala tipp, kellele makstakse parimat tasu.
Paljudest firmadest tuttava töötajaskonna perekonnana kirjeldamist seal ei tunta, sest tingimusteta armastuse asemel ühendab tipptegijaid soov lahendada probleeme ning äri kasvama aidata. Käsitööõlle ja hea-paremaga täidetud külmikute asemel leiab kontorist hoopis paljudele vastuvõetamatu arutelukultuuri, kus oma ideid tuleb kaitsta (või konkurendi omi kritiseerida) osakonna või kogu ettevõtte ees.
Sellise töökultuuri loomist vedas Patty McCord, kes mõistis, et inimesed on palju pühendunumad ja tulemuslikumad, kui neid usaldada ja kohelda vastutusvõimeliste täiskasvanutena. Ta usub, et juhtimise peamiseks ülesandeks on kujundada organisatsioonikultuur, mis ei pidurdaks ega takistaks tiimi tulemuslikkust. Selle võti peitubki inimeste kohtlemises vastutustundlike täiskasvanutena.
Kas Netflixi töökorraldus ja meeskonna toimimine töötaks ka Eesti ettevõtetes ning mida siinsed firmad juba kasutavad, sellest rääkisid Äripäeva raadio saates "Juhtimislabor" Proexperdi insenerikultuuri eestvedaja Tiina Seeman ja juhtimiskonsultant Veiko Valkiainen. Kuula saadet "Juhtimislabor"
Äripäeva raadio kodulehelt siit.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.