• 17.01.25, 08:00

Asjade edasilükkamine on nähtamatu ajaröövel, millele on õnneks lahendus

Nädala lõpus on sul vaja kaitsta oma aastaplaane, mis vajab paaritunnist keskendumist ja asi saaks tehtud, kuid otsustad enne veel „kiirelt“ uudiseid sirvida ja e-kirjad üle vaadata.
Ajajuhtimise koolitaja Anneli Ohvril ütleb, et sotsiaalmeedia on prokrastineerimise katalüsaator
  • Ajajuhtimise koolitaja Anneli Ohvril ütleb, et sotsiaalmeedia on prokrastineerimise katalüsaator Foto: Raul Mee
Sealt satud lugema turundustrendide artiklit, mis võib ka hea sisend olla ja süvened lugemisse. Siis märkad Linkedinis, et sõber on asunud uuele ametikohale. Huviga guugeldad sõbra uut ettevõtet.
Telefon hakkab helisema ja on vaja kiirelt asju organiseerida. Lõunapaus jõuab ootamatult kiiresti kätte. Pärastlõuna on taas täis sagimist ja suhtlemist ning kui õhtu tuleb, tundub, et pea on tühi ja energia otsas ning otsustad, et „parem hommikul teha puhanud peaga“. Ja nii see kordub veel mõned päevad, kuni seda tegevust pole enam kuhugi lükata.
Kiiruga saab plaan vormistatud endale vaikselt etteheiteid tehes, et seda kõike oleks võinud varem alustada kvaliteetsema tulemuse nimel.
See ongi lihtne näide prokrastineerimisest, mida paljud meist korduvalt läbi elavad. Kuigi soov on hommikul alustada kõige olulisema asjaga, nihkub see ometi edasi, sest muud tegevused tunduvad hetkel kiiremad, mugavamad, vajalikumad. Enamasti lubame endale, et järgmisel korral enam nii ei tee, aga kuidagi leiame end siiski samas tsüklis — täpselt nagu eelmisel korral.
Mis on prokrastineerimine?
Prokrastineerimine tähendab ülesannete edasilükkamist, kuigi teame, et see toob kaasa negatiivseid tagajärgi. Sageli varjame seda teiste "tähtsate" tegevuste taha – näiteks tundub, et oluline on hetkel vastata kiiretele e-kirjadele, süstematiseerida dokumente või osaleda koosolekutel, mille väärtus on tegelikult minimaalne. Paljudel juhtudel on viivitamine pehme enesepettus ennast tegusana hoidmise näol, kuid tegelikult põgeneme kõige olulisema ülesande eest.
Prokrastineerimise põhjuseid on mitmeid. Üks peamisi on hirm ebaõnnestumise ees – ülesanne tundub enne alustamist keeruline ja tekitab stressi. Või ka tüdimus, kui töömaht tundub liiga suur olevat. Enne suure ülesandega alustamist soovitakse “eduelamust” väiksemate tööülesannete täitmisega.
Tänapäeva sotsiaalmeedia on samuti suur prokrastineerimise katalüsaator. Tihti oodatakse ka perfektset olukorda, kus pea on puhanud, segajaid ei ole ja teised ülesanded on kõik tehtud. Reeglina seda ideaalset olukorda ei teki.

Kuidas prokrastineerimist vältida?

Kui ülesanne tundub suur ja hirmutav, siis on hea nipp alustada esimesest väikesest sammust – eduelamus motiveerib edasi liikuma. Alustamine on kõige raskem, kuid kui sellest üle saada, siis on tõenäosus, et saad juba töövoogu sisse ja ei lase end katkestada.
Kasulik on otsustavalt vältida segajaid. Lülita välja teavitused ja leia keskendumiseks vaikne koht. Kui võimalik, määra kindel aeg, kus tegeled ainult ühe ülesandega.
Võid proovida ennast motiveerida väikeste preemiate abil, olgu selleks tass kohvi või lühike jalutuskäik pärast ülesande lõpetamist.
Sea endale selge eesmärk ja ütle kõigele muule “ei”. Kui tead täpselt, mida ja millal teha, on lihtsam vältida edasilükkamist.
Kokkuvõttes, edukas ajajuhtimine on oskus, mida saab arendada. Oluline on teadvustada, et prokrastineerimine ei tähenda laiskust, vaid tihti hirmu, stressi või läbimõtlemata harjumusi. Olles teadlik oma käitumisest ja rakendades sihipäraseid tehnikaid, saab sellest ajaröövlist üle.
Anneli on enam kui 20-aastase kogemusega suure ühiskondliku mõjuga projektide eestvedaja ja koolitaja. Ajajuhtimise koolitus annab osalejatele oskused ja tööriistad aja planeerimiseks ning tööülesannete organiseerimiseks. Loe lähemalt täpsemalt Ajajuhtimise koolitusest >

Seotud lood

Arvamused
  • 11.12.24, 07:45
Kui stabiilsus muutub koormaks: karjääripööre ja uue alguse leidmine
Finants- ja raamatupidamisvaldkonnas töötamine pakub stabiilsust, head sissetulekut ja võimalusi karjääriredelil tõusmiseks. Kuid mis juhtub, kui tunned, et oled jõudnud oma töistes tegemistes tupikusse?
Uudised
  • 06.12.24, 07:30
Raamatupidaja tööpäev: 5 praktilist nippi aja kokkuhoiuks
Kuidas säästa tööaega ja hoida fookus kõige olulisemal? Viis praktilist nippi säästavad sinu aega, töö efektiivsust kasvab ja stress väheneb.
Uudised
  • 30.10.24, 07:30
Millised ametid sulle veel sobivad? Tartu Ülikool aitab seda nüüd avastada
Raamatupidajaid peetakse pedantseteks ja igavateks, ajakirjanikel on sageli neurootilisi omadusi ja psühholoogid on osavad inimeste mõjutajad. Nüüd saad Tartu Ülikooli loodud rakenduse abil ise uurida, millised ametid sobivad sinu isiksusega.
Uudised
  • 11.10.24, 07:00
Ivar Raav: igaüks vastutab ise oma karjääri teadliku juhtimise eest
Meil on võimalik muuta kas olukorda või oma suhtumist!
Igapäevased otsused ja käitumismustrid on tihedalt seotud meie mõtete, soovide, vajaduste, kogemuste, emotsioonide, väärtuste ja uskumustega. Kas oled mõelnud, miks me teatud viisil käitume ning millised tegurid mõjutavad meid tööelus, karjääri kujundamisel ja valikute tegemisel?
  • ST
Sisuturundus
  • 05.12.24, 07:30
Avalikusta kliendi võlg ja tagastamise kiirus kahekordistub
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele