Sanktsioneeritud ettevõtteid ja töökohti on võimalik päästa, kui Eesti riik kaaluks sarnaselt Leeduga ajutise halduri määramist sanktsioneeritud ettevõtetele. See võimaldab sanktsioneeritud ettevõtete tegevust jätkata, säilitada töökohad ja teenitud tulu hoiustada ilma tulu sanktsioneeritud isikutele välja andmata, kirjutavad advokaat ja maksejõuetuse valdkonna juht Mari Agarmaa ja jurist Steven Andrekson advokaadibüroost Sorainen.
- Sanktsiooni mõte on piirata või peatada ettevõtte tegevus, kuid õigusspetsialistide hinnangul oleks asjakohane ka lahendus, mis võimaldaks sanktsioneeritud ettevõtteid ja töökohti päästa. Foto: Raul Mee
Äripäev kirjeldas hiljuti Muuga sadamas väetiste tootmise ja laadungikäitlusega tegeleva aktsiaselts DBT saatust seoses Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonidega. Kuivõrd DBT tegelik kasusaaja (Vlatšeslav Kantor) on Euroopa Liidu sanktsioneeritud isikute nimekirjas, siis on ettevõtte tegevus Eestis seiskunud, pangakontod arestitud ja maksuvõlg suureneb iga päevaga. Ettevõtte aastane käive ulatub kümnetesse miljonitesse eurodesse ja ettevõte on tööandja ligikaudu 220 töötajale. Kuna lähiajal sanktsioonidele lõppu oodata ei ole, siis suure tõenäosusega ootab DBT töötajaid ees koondamine, mõjutades paljude perekondade toimetulekut.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.