Enno Lepvalts: raamatupidamistarkvara toob edu vaid siis, kui kasutad kõiki selle võimalusi

Kaks viimast pandeemia-aastat on andnud tugeva tõuke paberil liikuva dokumentatsiooni vähendamisele, ent Lepvaltsi sõnul ei tähenda see kahjuks e-arvetele üleminekut. „Millegipärast e-arveid kardetakse, aga vähemalt ei liigu enam paberarveid, mis on ka rohepöörde osas oluline näitaja. Tahaksin väga öelda, et Eesti on digiriik ja uuenduste osas eesrindlik, ent ikkagi domineerib meil vana hea PDF-fail. Arvan, et põhjuseks on teenusarved ja tugiteenuste arved, mida ettevõtetel on mõni üksik kuus. Kui aga käitlema peaks tuhaneid arveid, küll siis hakatakse aru saama ka e-arve mugavusest, kiirusest ja turvalisusest. Ent jah, kahjuks ollakse kinni jäänud käsitsi tehtavatesse arvetesse.”

Vesiir on üks vanematest kohalikest raamatupidamisbüroodest ja ettevõttes on alati peetud oluliseks pidevat arengut ning ajaga kaasaskäimist. Lepvalts kinnitab, et Vesiiri dokumendivoog näitab ostupoolel väga aktiivset e-arvete kasutamist. „Ja kuna meie üks trump on tarkvara AccountStudio, mis võimaldab suhteliselt lihtsalt ostupoolt seadistada, tänu sellele oleme e-arveid vormistanud juba aastaid. See annab tuntavat ajalist kokkuhoidu ning meie töötajad saavad kasutada seda aega millegi kasuliku tegemiseks.”

Tuues veel kord jutuks rohepöörde, nendib Vesiiri juht, et raamatupidamisvaldkonnas on lisaks koroonale aidanud kaasa ka inimeste mugavus, sest töö tahetakse ära teha kiiremini ja lihtsamalt. „Samas ei aita rohelisele mõtlemisele kaasa see, et kontorid on ettevõtetel endiselt alles, kuigi paljud töötajad töötavad mobiilses kontoris. Esiteks käivad osad inimesed endiselt kontoris tööl, mis tähendab, et kontoris ei saa kütet ja konditsioneeri välja lülitada. Teiseks vajavad kodukontorid töötervishoiuseaduse järgi samuti nõuetekohast sisustamist, tööandja peab andma töötajatele töövahendid ning pahatihti on neid nüüd lausa topelt.

Seega, kuigi kütust tööle ja tagasi sõitmiseks põletatakse vähem, koormatakse keskkonda kaudselt ehk isegi rohkem, sest lisaks asjadele on energia- ja küttekulu ju suuremgi. Loodus ja rahakott selle eest „aitäh” ei ütle!”

Lepvalts möönab, et ettevõtted võiksid kõigile nendele probleemidele mõelda avatud meelega ning leida esiteks kohti kulude kokkuhoiuks ning teiseks leida enda konkurentsieeliseid, sest võidab see, kes teeb midagi teistest teisiti, aga paremini. „Tasub oma peaga mõelda! Innovatsiooni ei juhi massid, vaid seda teevad üksikisikud. Alati ei pea tegema nii nagu teised, pigem hoidke mõtted avatud ning leidke võimalus, kuidas saate olla kliendile kasulikumad kui konkurendid!”