Suletud piirid avaldavad suurt mõju ettevõtetele, kelle töötajad on varem regulaarselt välisriikides lähetustel viibinud. Ettevõtted vaatavad uute lahenduste poole, millest üheks on töötaja värbamine või pikaajaline lähetamine välisriiki.
Kohe kerkivad esile küsimused maksustamise ja registreeringute kohta:
- Missugusele riigile makstakse makse?
- Kas välisriigis tuleb ettevõte registreerida?
- Kellele ja miks on vajalik A1 tõend?
Töötaja värbamine või lähetamine välisriiki võib ettevõtjatele kaasa tuua mitmesuguseid kohustusi, millest neil ei pruugi eelnevalt selget ülevaadet olla. Praktikas tekib mitmeid küsimusi seoses sellega, kas, kuidas ja kus maksustada sellisele töötajatele makstavat töötasu ja kaasnevaid kulusid (päevaraha, transpordikulud) või kas töötaja tegutsemine teises riigis võib kaasa tuua püsiva tegevuskoha ja sellega seoses tekkiva tulumaksukohustuse ning registreerimiskohustused.
Veebiseminaril käsitleme ka tööõiguslikke küsimusi ning seda, kuidas formuleerida töötajatega lepinguid selliselt, et minimeerida maksu- ja muude riskide tekkimise võimalusi.
Seminari käigus anname ülevaate peamistest praktilistest küsimustest, millega Eesti ettevõtjad välismaal tegutsevate töötajatega seoses tegelema on pidanud on ning anname näpunäiteid probleemide ja üllatuste vältimiseks.
Lektor: advokaadibüroo Sorainen maksuõiguse vandeadvokaat Tanel Molok.
Materjalid:
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.